Päevatoimetaja:
Eili Arula
(+372) 739 0339

Millal on õige aeg korstnapühkija kutsuda?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Korstnapühkija hari.
Korstnapühkija hari. Foto: Kristjan Teedema / Postimees

Tartu Postimees küsis 1981. aastast korstnapühkijana leiba teeniva Koit Koppeli käest, millal oleks kõige õigem aeg koju korstnapühkija kutsuda ning mida peaks kütmisel arvestama?

Koppeli sõnul peaks korstna puhastamisele mõtlema siis, kui kütteperiood läbi saab, ning seega on suvi selleks kõige õigem aeg. Tema sõnul on kõige kiirem septembri algusest kuni jõuludeni.

Eramajas, kus on üks korsten, pliit, ahi ning ka saunaahi, peaks Koppeli kinnitusel arvestama puhastamisel 50 euroga. Seadusandlus ütleb, et korstent peaks hooldama vähemalt kord aastat, eramajas võib inimene neli aastat ise puhastada, ning viiendal aastal peab korstnapühkija kutsuma.

Kuidas saab inimene aru, et on vaja korstent või pliiti puhastada?

Kes on juba mõned aastad kütnud pliiti või ahju, siis hea märk on see, kui puudekorvi täiest enam ei piisa ja pigem tundub, et peab paar halgu juurde tooma, et saada sama palju sooja kui varem.

Üldjuhul, kui inimesed soovivad ise hooldada, siis on vaja tunda kütteseadme hingeelu ning lõõristikku. Enam levinud isetegijatele on see, et mõni osa lõõre puhastatakse ja osa mitte.

Kaua võtab pühkimine aega?

Kõige aktiivsemal perioodil jõuab 4-6 eramaja päeva jooksul puhastada ning ühes majas võtab pühkimine aega paar tundi. Ekstreemsematel juhtudel muidugi olen hommikul esimesele objektile läinud ning olen sealt alles õhtul ära tulnud.

Inimesed sageli vaatavad kodus kella ja helistavad, mis kell ma tulen. Korstnapühkija amet on aga ettearvamatu töö ning ma ei saa kunagi minuti pealt öelda, et tulen täpselt sellel kellaajal. Ma ei saa ühe kliendi juures olles öelda, et aeg juba kukub ning pean töö pooleli jätma ja teisele objektile minema.

Kuidas kütta, et korstent ei peaks nii tihti puhastama?

Üks asi, mida olen soovitanud, on pealt süütamine ning järgmine samm on õhu peale saamine. Tänapäeva korstnapühkijate mure üle maailma on, et korterid ja majad ehitatakse nii õhutihedaks, et põlemiseks ei jätku lihtsalt õhku ning tekib ruumis vaakum. Kui tekib vaakum, tuleb aken lahti teha, et põlemine saaks õhku.

Muidugi ei tohiks süütevedelikku kasutada, sest võib juhtuda, et eelmisest kütmisest on jäänud tuha all mõned kuumad söed. Kui valada sinna süütevedelikku peale, siis see aurustab ning võib pauk käia ja kütteseade katki minna.

Osa inimesi hoolitseb korralikult oma korstna eest, kuid on muidugi ka selliseid, kes kutsuvad abi, kui juba suitsu hakkab sisse tulema, ahi üldse ei tõmba ning toa lagi on must.

Märksõnad

Tagasi üles