Tartumaa järvedes pole seni sinivetikate vohamist täheldatud ning lähipäevil ei ole veeõitsemisi ka oodata, ütles keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko.
Mürgine sinivetikas pole veel massiline
Samas tõdes Rakko, et leitsaku jätkudes muutuvad õitsengud nädala-paariga ilmselt sagedasemaks. Peipsi rannikul, nii Varnjas kui Kauksis, täheldas Rakko ise läinud nädalavahetusel üksikuid väikesi vetikakolooniaid.
«Esimene märk sinivetikate vohamisest ja ohust on vee värvuse muutus, kui vesi on väga hägune või on kalda ääres näha püdelat viskoosset massi,» rääkis Rakko. «Võib jääda mulje, nagu oleks keegi vette värvi valanud.»
Samas rõhutas Rakko, et sinivetikate koloonia ei õigusta tegelikult oma nime, sest toonib veepinna kas eri varjundeis erkroheliseks või hoopis punaseks, nagu on olnud Nõuni ja Agali järves. Eestis on teada paarkümmend õitsenguid põhjustavat sinivetika liiki, millest vaid osa on mürgised, nahka ja limaskesti ärritavad või ka hingamisraskusi tekitavad.
«Kui on kahtlus, et on sinivetikaga kokku puututud, tasub pärast kodus duši alt läbi käia,» soovitas Rakko. (TPM)