Pargi tänava remondist kasvas tüliõun

Remonditavale Pargi tänavale sooviks Karlova selts rattateed sõidutee mõlemale poolele, linn aga on nõus tegema vaid ühe segaliiklusega jalg- ja jalgrattatee. Foto: Kristjan Teedema

Karlova selts heidab Tartu linnavalitsusele ette rutakust ja läbimõtlematust Pargi tänava remontimisel, mille tõttu on rajatav lahendus liiklejaile nii ebamugav kui ka ohtlik ning Karlova olustikku sobimatu.

Erimeelsusi tekitab mitu küsimust, aga kõige põhimõttelisemad on Karlova seltsi linnaruumitoimkonna liikme Ilmar Pardi selgitusel rattatee paiknemise ja parkimise teemad.

Part ütles, et kergliikluse seisukohalt on Pargi tänav väga oluline, sest suur osa Karlova ja kesklinna vahelisest liiklusest käib seda kaudu. Kalevi-Pargi nurgal on kesklinnast tulevail rattureil küsimärgi koht: kas minna Kalevist otse, aga seal on ühesuunaline liiklus ja paraku vastassuunas, või minna trepistikust üles parki või Pargi tänavast Tähe tänava poole.

Oht liiklejaile

Linnavalitsuse kava järgi tuleb seal ühele teepoolele neli meetrit lai kergliiklustee, kus jalakäijad, ratturid ja muud kergliiklejad on segamini. Pole isegi joont, mis eraldaks ratturite ja jalakäijate ala.

«Lahendus, et kõik on koos segamini ühel tänava poolel, ei ole tulevikus ohutu,» leidis Part. «Oleme sellest rääkinud linnavalitsuse kergliiklusteede komisjonis, mille liige ma olen. On vaja jalakäijad ja ratturid omavahel eraldada. Tulevikus võivad ratturite ja jalakäijate kokkupõrked olla palju ohtlikumad kui autode ja kergliiklejate vahel. Peaksime seda ette nägema.»

Karlova selts on teinud ettepaneku, et rattatee oleks Pargi tänava mõlemas servas ja kõnniteest erineva sillutisega, et liiklejad kergemini tajuksid, kus on nende koht.

Tartu linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak on Karlova seltsi ettepaneku vastuses aga juba maha laitnud.

Linn põhjendab, et kummaski suunas rattatee rajamine tähendaks õhuliinipostide ümbertõstmist ja paraku ka kinnistute liitumispunktide ümberehitust ning oleks seega kallis.

Mujal toimiv lahendus

«Jääme seisukohale, et jalg- ja jalgrattatee peab paiknema ühel pool tänavat projekteerimistingimustes määratud asukohas,» seisab Haagi allkirjaga vastuses.

«Eri katendite kasutamine eeldab järjekordselt lisakulutuste tegemist, millega ei ole ehitushankes arvestatud.»

Teiseks teeb Karlova seltsile tuska parkivate autode sundimine Karlova hoovidesse, mille tagajärjel muutuksid ajaloolised hoovid parklateks.

Part ütles, et seltsi meelest on otstarbekam autode parkimine tänavaservades, sest sel on ka liiklust rahustav ehk teisisõnu sõidukiirust alandav mõju. Et Karlova on 30 km/h ala, oleks Pardi sõnul vaja autoliiklusele pisut ebamugavust.

«Kuue meetri laiune tänav ühegi parkiva autota ei toeta seda ideoloogiat,» sõnas Part.

Linnavalitsus aga vastas, et parkimisalad peaksid olema muust tänavaruumist selgelt eristatud, et tagada korrapärase parkimise teke. Ette on nähtud kaks parkimistaskut.

Part nimetas häirivaks, et töö sai ette võetud tohutu kiiruga ja seltsile jäi seisukohtade esitamiseks napilt aega.

Haak etteheidetega ei nõustu, ütles, et praegu on joonistatud juba projekti neljas versioon ning kompromissi otsimine käib.