/nginx/o/2014/04/07/2946732t1h9cb8.jpg)
Valga maavanem Margus Lepik rõhutas, et kuigi aafrika seakatk ei ole Eestisse jõudnud, peame seda käsitlema asjaoluna, et see halb haigus on meie koduõuel.
Valga maavanem: kuigi seakatk ei ole Eestisse jõudnud, on halb haigus meie koduõuel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arvestades asjaolu, et Lätis Eesti piirist 15 km kaugusel on tuvastatud nii sigade aafrika katku kui klassikalise katku juhtumeid kutsus Valga maavanem Margus Lepik kokku juhtrühma, et jõuda selgusele ennetusmeetmete osas Valgamaal, vahendas maavalitsuse pressiesindaja.
«Kuigi aafrika seakatk on avastatud Lätist, peame meie seda siin käsitlema kui asjaolu, et see halb haigus on meie koduõuel. Valga kaugus Ergème vallast on sama kui Nabala küla Kiili vallas Tallinna kesklinnast. Seega on väga oluline, et talupidajad ja jahimehed oleks informeeritud ohtudest ning abimeetmetest. Samuti on väga tähtis, et ametkondade tegevus oleks koordineeritud,» ütles maavanem Lepik nõupidamisel, lisades, et sigade aafrika katku Eestisse jõudmist tuleb pidada pigem tõenäoliseks.
«Me ei taha külvata paanikat, aga peame olema võimelised efektiivselt tegutsema. Nii politsei, päästeamet, veterinaararstid kui kõik loomapidajad peavad teadma, mida ühes või teise olukorras teha,» ütles maavanem.
Et ennetusmeetmeteid saaks Valgamaal efektiivselt kasutada palub Valga maavalitsus kõigil seakasvatajatel, kes seda seni teinud ei ole, oma loomadest teada anda, kas PRIA-le, Valgamaa Veterinaar- ja toiduametile või piirkonna volitatud veterinaararstile. Oluline on jõuda ka ühe sea kasvatajani. «Samuti vajame infot nendelt loomakasvatajatelt, kes enam sigu ei kasvata ja sellest teada pole andnud. Seda kõike meie seakasvatajate huvides,» rõhutas maavanem.
Kuigi hetkel ei ole Eestis ühtegi juhtumit registreeritud, on veterinaar- ja toiduamet välja andnud käskkirja, mis keelab Eestis kodusigade ja farmis peetavate metssigade pidamise välitingimustes. Samuti tuleb hoida sisetingimustes sigade sööt ja joogivesi. Antud reegleid kontrollivad volitatud veterinaararstid.
Kaitsmaks oma loomi sigade Aafrika katku nakatumise eest tuleb jälgida vähemalt üheksat reeglit. Kõrvalisi isikuid ei tohi lubada loomapidamishoonesse; enne loomapidamishoonesse sisenemist tuleb vahetada riided, desinfitseerida või vahetada jalanõud; hoida haide loom eraldi tervetest; hoida karja juurde toodav loom karjasolevatest loomadest eraldi; vältida viiruse pääsu loomapidamishoonesse sööda, allapanu või inventariga; ära sööda sigadele toidujäätmeid; teosta näriliste tõrjet; takista metsloomade ja teiste koduloomade pääsemist loomapidamishoonetesse; nõua nende biomeetmete täitmist kõigilt, kes sinu loomadega tegelevad (k.a loomaarstilt).