Tamme gümnaasiumi direktoriks saab Ain Tõnisson. Tamme gümnaasiumil on algaval õppeaastal direktoreid koguni kaks. Praegu ametis olev Vallo Reimaa jääb plaanide järgi 2015. aastast juhtima põhikooli, gümnaasium läheb siis üle Ain Tõnissoni kätesse.
Uus direktor hakkab õpilasi otsima maakonnast
Äsja ametisse valitud Tõnisson hakkab juhtima 2015. aastal avatavat uut riigigümnaasiumi, töö uuel ametipostil algab aga juba sellel sügisel.
Tõnissonil sel aastal päris oma kooli pole. Tema ülesanne on suures osas ette valmistada põhikooli ja gümnaasiumi lahutamine, Tamme gümnaasium riigile üle anda ja ehitustöödel silma peal hoida.
Te olete varem ka Tamme gümnaasiumi direktoriks kandideerinud. Mis teid sellele ametikohale kisub?
Muidugi on peamine argumentatsioon, et see on mu kodukool. Ma olen selle lõpetanud, ma olen seal olnud õpetaja kümmekond aastat ja kuivõrd ma sealkandis ka elan ...
Te pole läbi astunud seda karjääriredelit, mis tavaliselt direktoritööle eelneb. Kas see, et te olete nüüd tükk aega haridusministeeriumis olnud, on uuel töökohal pigem pluss või miinus?
Pigem pluss, sest need asjad, millega ma viimase kümmekonna aasta jooksul olen tegelenud, olgu see siis riikliku õppekava ettevalmistamine või tegelemine välishindamisega, on andnud natukene teistsugust pilti, mida oleks koolis töötades olnud raskem saada.
Teisest küljest, muidugi, ma andsin oma viimase tunni 2006. aastal ehk siis vahepeal on kindlasti asjad muutunud, on tulnud uued probleemid, millest minu hetketunnetus on kuidagi maha jäänud.
Kas Tamme gümnaasium on praegu hea kool?
Ma arvan küll. Ma arvan, et kool teeb head tööd, aga nagu ikka iga hea asjaga, kindlasti saab veel paremini teha.
Kuidas teie Tamme gümnaasiumi vilistlase ja endise töötajana suhtusite plaani kool n-ö ära lõhkuda?
Mina ei käsitle seda väga lõhkumisena. Selle koha pealt olin ma küllalt rahulik.
Muidugi on see alati väga raske, kui see on enda kool ja õpetajad peavad minema kas siia või sinna. See on kahtlemata seotud väga suurte probleemidega ja emotsionaalselt keeruline. Kõik inimesed, kes on sellega seotud, võivad saada haiget, ja see on eraldi asi. Tuleb väga täpselt vaadata, et haiget saadaks võimalikult vähe ja probleemid oleksid võimalikult väikseks tehtud.
Aga teisest küljest, kui puht pragmaatiliselt vaadata, siis Tartus on ka koole, kus eraldamine on toimunud juba hulk aega tagasi.
Konkurentsiolukorras on kahtlemata need koolid edukamad. Sest kui 15- või 16-aastane noor inimene mõtleb, kas ta läheb edasi sellisesse majja, kus on tema enda vanused noored, või sellisesse, kus on kogu õpilaste vanuseskaala, siis ma arvan, et on üsna selge, mida ta eelistab.
Teine sisuline koht on see, et päris mitmetes koolides, kui hakatakse mõõtma, millega see kool siis on hakkama saanud, mõõdetakse seda ikka 12. klassi tulemuste järgi. Kui kõiki kahtteist klassi vaadata ühes potis, siis võib juhtuda, et esimese või seitsmenda klassi vajadused lähevad kaduma. Nii et mina selle kaksteist-klassi-järjest-loogika kõige tulihingelisem pooldaja ei ole.
Kas õppekavades plaanite ka muudatusi?
Kindlasti tuleb need üle vaadata. Ma usun, et Tamme gümnaasium kui loodus- ja reaalalade poole kaldu kool võiks ju säilida. Tellimust niisugustele lõpetajatele on ikka ja ma arvan, et kooli traditsioon ja hetkevajadus langevad väga hästi kokku.
Teil on uues ametis siis kaks ülemust, nii linn kui riik?
Potentsiaalselt see niimoodi olema ei hakka. See aasta, mis nüüd praegu algab, on huvitav selles mõttes, et koolil on kaks direktorit ja kool läheb riigi kätte. Aga kooli pidaja mõttes on kogu aeg selgus majas: praegu on see aasta aega Tartu linn ja edasi on riik ning direktor ilmselt allub ka täpselt sellele, kes on pidaja.
Et ei pea hakkama käima kahe kontori vahet, et nõusolekut küsida?
Mulle tundub, et kui hakata pidama mingisuguseid plaane, kuidas edasi tegutseda, siis on mõistlik rääkida mõlemaga. Üks on see, kes on parasjagu pidaja, ja üks on nii-öelda tellija tulevikus.
Samamoodi, nagu on mõistlik rääkida kohapeal töötavate õpetajate, õpilaste ja hoolekoguga, kes on kogukonna esindaja.
Viimane suurem koolide lahknemine ja ühinemine Annelinnas tõi kaasa selle, et paljudele õpetajatele ei olnud oma vanas koolis ega uues gümnaasiumis enam kohta. Mis Tamme gümnaasiumi õpetajatest saab?
Ma ei ole ennast väga täpselt kurssi viinud koolis peetud aruteludega, mul ei ole olnud selleks ka volitusi. Ma saan aru, et on peetud vestlusi, kus õpetajad on saanud teada anda enda eelistustest.
Ma ei julge öelda, et sajale protsendile nendest õpetajatest, kes on tahtnud tulla gümnaasiumi, oleks võimalik kohta pakkuda. Ma ei julge seda öelda. Aga kindlasti ei ole plaanis suuremahulist kaadrivahetust.
Kas on oodata, et uue kooli 10. klassi konkurss suureneb?
Eks natukene kindlasti muutub ja eks me peame tegutsema ka, et ennast võimalikult palju tutvustada. Kui vaadata riigikoolide aluseks olevat loogikat, siis idee on selles, et anda õppimisvõimalus kõigile ümberkaudsetele piisavalt nutikatele õpilastele. Selge on see, et me peame maakonnas ringi vaatama.
Mis saab riigikoolis veel teisiti olema kui linnakoolis?
Praegu on mitmed riigigümnaasiumid just moodustamisel ja koolid keskenduvad selgelt gümnaasiumile, see tähendab, et fookus on väga täpselt paigas. Mulle tundub, et riigikoolide seltskond on üsna toimekas ja uutele lahendustele hästi avatud.
Mina küll ei imestaks, et riigikoolidest saavad, ja otsapidi nad juba ongi, väga tugevad ütlejad selle koha pealt, mis Eesti gümnaasiumides hakkab juhtuma.
CV
• Sündinud 1971.
• Tartu ülikool, matemaatika ja informaatikaõpetaja.
• Tartu 5. keskkool, praegune Tamme gümnaasium.
• Alates 2007 haridus- ja teadusministeeriumis nõunik, õppekava talituse juhataja, üldharidusosakonna asejuhataja. Praegu töötab välishindamisosakonna juhatajana.
• 2001–2007 Tartu ülikooli õppekava arenduskeskuses projektijuht, spetsialist, keskuse juhataja.
• 1994–2005 matemaatika- ja informaatikaõpetaja Tamme gümnaasiumis.
• 1993–1994 informaatikaõpetaja Tartu õppekeskuses.