Magistrite arv kasvas tänavu hüppeliselt
/nginx/o/2015/01/20/3694563t1h889f.jpg)
13. juuli 2010, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu omandas Tartu Ülikoolis magistrikraadi 732 üliõpilast, tänavu on lõpetanuid 839. Ülikooli õppeprorektori Birute Klaasi sõnul on kasv ootuspärane ja hindamiskomisjonid pole latti alla lasknud.
Sotsiaal- ja haridusteaduskonnas ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudis tänavu väikese lapse kõrvalt magistrikraadi kaitsnud Maarja Pajula sõnul hindas kaitsmiskomisjon teda õiglaselt.
«Kõik läks edukalt ja sain hindeks B ehk väga hea,» ütles Pajula. «Eks lapse kõrvalt lõpetamine oli ikka raske: päeval olin lapsega ja öösel kirjutasin lõputööd,» rääkis Pajula.
Filosoofiateaduskonna ajaloo ja arheoloogia instituudis magistritööd kaitsnud Liisi Livin jäi samuti kaitsmiskomisjoni tööga rahule. «Mul pole ausalt millegi kallal nuriseda, sest sain hindeks A,» ütles Livin. «See komisjon, mis minu instituudis magistrite lõputöid hindab, on minu meelest pädev,» rääkis ta.
Tartu Ülikooli õppeprorektori professor Birute Klaasi sõnul on magistriõppe lõpetajate arvu hüppeline kasv ootuspärane, sest 3+2 õppesüsteem on viimaks tugevamalt juurduma hakanud.
Magistrikraadi kaitsmiste hulka võis suurendada ka see, et eelmistel aastatel kraadi kaitsmata jätnud noored teevad seda tänavu.
Madalad hinded
Klaasi sõnul pole magistrikraadi kaitsnute arv kasvanud seetõttu, nagu oleks komisjonid lõputööde hindamisel latti alla lasknud.
«Vastupidi! Pärast seda ühte bakalaureusekraadiga seotud kahetsusväärset juhtumit on juhendajad ja kaitsmiskomisjon oma tööle teravamat tähelepanu pöörama hakanud,» selgitas ta.
Klaasi sõnul on temani jõudnud üliõpilaste pöördumisi, et kaitsmiskomisjon hindas nende töid pigem liiga madalalt.
Komisjon on pädev
Loodus- ja tehnoloogiateaduskonna prodekaan Kalle Olli pole oma teaduskonna kaitsmiskomisjonide pädevuses kunagi kahelnud. «Olen ise kaitsmisi jälginud ning võin öelda, et töid hindavad ülikooli helgemad pead,» rääkis Olli.
Tema sõnul võib pigem öelda, et komisjoni kuuluvad professorid esitavad küsimusi, mis võivad magistrantidele esialgu peadmurdvad olla. «Professorid lähtuvad oma tasandilt, arvestamata, et nende ees seisab vaid viis aastat teadustööga tegelenud inimene,» ütles Olli.
Küsimusele, kas ülikool nüüd õpilaste töid liiga rangelt ei hinda, vastas Klaas, et usub akadeemilise komisjoni pädevusse. «Olen kindel, et õpilaste lõputöödele antakse ikkagi õige hinnang ja et kellegi tööd ei alahinnata,» ütles Klaas.
Uued magistrid
• Loodus- ja tehnoloogiateaduskond 157
• Filosoofiateaduskond 152
• Sotsiaal- ja haridusteaduskond 139.