Tõnissoni selts plaanib riigivanemale kenotaafi

Jaan Tõnissoni ostetud hauaplatsil Raadi kalmistul on tagasihoidlik kujundus. Seal puhkavad mitmed pereliikmed.

FOTO: Kalev Saar

Kunagise Eesti riigivanema Jaan Tõnissoni ostetud hauaplatsile Raadi kalmistu peatee ääres on veel sel sügisel plaanis panna Tõnissoni mälestuseks kenotaaf, sest tema matmiskoht on teadmata ja võib saladuseks jäädagi.

FOTO: TPM

Mullu asutatud Jaan Tõnissoni selts plaanis esiti kenotaafi paigaldamiseni jõuda augustis, nüüd on uueks tähtajaks mõeldud oktoober, sest väljapakutud tagasihoidlik kavand ei rahuldanud ja tuleb edasi otsida.

Seltsi esimehe Krista Aru selgituste järgi on raskus selles, et kavandatav hauatähis peaks olema väärikas, aga ühtlasi sobima Tõnissoni perekonna hauaplatsi rahuliku laadiga. Viimasest oligi lähtunud välja pakutud kavandi autor arhitekt Koit Ojaliiv.

Sellel hekiga ümbritsetud küllalt suurel hauaplatsil on tagasihoidlikud hauakivid, mille all puhkavad Jaan Tõnissoni pojad Ilmar ja Rein, vend Hans ja veel mitmed lähisugulased. Hauaplatsi hooldab Jaan Tõnissoni venna lapselapselaps.

Aru rääkis, et Jaan Tõnisson ostis selle pärast seda, kui abikaasa Amanda oli poeg Ilmari 10. oktoobril 1939 maha lasknud ja vaja oli matmiskohta.

«Ilmselt ostis ta kogu perekonna ja oma puhkepaiga peale mõeldes suure korraliku platsi. Isegi paljud tartlased ei tea, kus see plats asub,» ütles ta.

Jaan Tõnissoni surmaaeg ja matmiskoht on teadmata, kõige tõenäolisemaks peetakse, et nõukogude võimu esindajad lasid ta pärast kohtuprotsessi ja Saksa vägede lähenedes maha 1941. aasta 3. juulil Tallinnas Pagari tänavas ning ta on maetud koos teiste punavõimuohvritega teadmata hauda kusagil Tallinna lähedal metsas.

Aru ütles, et Jaan Tõnissoni nimi olnud esiti ka ära viidavate vangide nimekirjas, kuid maha kriipsutatud.

Raadile kenotaafi paigaldamise idee üks tõukeid oli MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi eestvedamisel korraldatud võistlus Tallinna Metsakalmistule kenotaafi rajamiseks üheksale teadmata matmiskohaga Eesti riigivanemale.

Mõte, et Tõnissonide hauaplats Raadil vajaks paremat tähistust, tuli Arul mullu, kui ta käis abiks hauaplatsi korrastamas. «Aga midagi konkreetset siis ei olnud,» lausus ta.

Tartu linnavalitsus on otsustanud Tõnissonile kenotaafi paigaldamist toetada tuhande euroga.

Jaan Tõnisson oli Eesti peaminister 1919–1920 ning riigivanem 1927–1928 ja 1933.

Tagasi üles