Linnas lärmavad linnupeletid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Poolteist minutit vareste hädakisa, minut vaikust, poolteist minutit hakkide hädakisa ja tund aega vaikust. Nii ööpäevad läbi. Juba möödunud neljapäevast alates. Nii Kaubahoovi, Vabaduse kui ka Ülejõe pargis. Mis siin linnas toimub?

Parkides töötavad linnupeletid, kinnitas Tartu linnavalitsuse linnapuhastuse peaspetsialist Mart Lukason.

«Ega nad liikuvat inimest ei häiri. Kui sinna alla just istuma või seisma jääd, siis on teine asi,» rääkis Lukason telefonis, taustaks parasjagu kostmas vareslaste hädakisa.

Tartu linnupeletitest kostev kisa peaks jääma vahemikku 42–46 detsibelli. Võrdluseks: 40-detsibellist heli tekitavad näiteks tilkuv kraan ja summutatud vestlus, normaalne kõne jääb vahemikku 50–60 detsibelli.

«See on kõigi normide piirides,» sõnas Lukason peletite helitugevuse kohta.

Peletid ei meeldinud

Keskkonnaametile teadaolevalt katsetati sarnaseid peleteid ka aasta tagasi Põltsamaa linnas, kuid elanike vastuseisu tõttu nende kasutamine lõpetati. «Kohalikud inimesed hakkasid kurtma, et neid peletatakse,» lausus keskkonnaameti looduskaitse juhtivspetsialist Kaili Viilma.  

«Peletite tekitatud helid kandusid prognoositust oluliselt kaugemale ning häirisid linnaelanikke. Seega ei saavutatud soovitud eesmärki,» kirjutas keskkonnaamet Tartu linnavalitsusele kooskõlastuses, millega lubati Tartu linnal ühe aasta jooksul väljaspool lindude pesitsusperioodi (1. märtsist 15. juulini) proovida vareslaste peleteid.

«Linnuessu on vähem ja linde ka ei näe,» kommenteeris Mart Lukason, kes juhtus telefonile vastama Küüni tänavale paigaldatud peleti juures Vallikraavi ja Küüni tänava nurga peal.

Ent kas ka pargipingid on puhtad? «Plekke on ikka peal, aga eks see sõltub rohkem koristajast. Ma ei ole uurinud, millal neid viimati koristati. Võrreldes eelmiste nädalaga on kõnniteed küll puhtamad,» vastas linnapuhastuse peaspetsialist Lukason.

Tõhusust veel ei jälgita

Kolm peletit on nüüdseks linnas linde hirmutanud juba ligi nädal. Küsimusele, kas nende tõhusust ka kuidagi jälgitakse, vastas Lukason, et seda on lubanud teha keskkonnaamet.

Kaili Viilma sõnul polnud linn veel kolmapäeval neid peletite tööle panemisest teavitanud, seetõttu polnud amet koostöös Eesti ornitoloogiaühinguga alustanud ka paikvaatlusi. Vaatlused on olulised, et keskkonnamet saaks nende tulemuste põhjal otsustada peletite kasutamise edasised võimalused.

Mart Lukason kinnitas eile, et nemad teavitasid 14. juulil meilitsi keskkonnaameti looduskaitsebioloogi Jan Siimsoni, et peletid käivitatakse 17. juulil. Lukason sai enda sõnul neljapäeva hommikul Siimsonilt vabandava kirja, et ta viibib puhkusel ja läheb esmaspäeval vaatama, kuidas peletid töötavad.  

Tartu Postimehel Jan Siimsoniga ühendust saada ei õnnestunud. Ent Kaili Viilma sõnul ei tohiks vaatluste hilisem algus probleeme tekitada. «Võib-olla ongi parem, et vaatlused algavad mõneajase viivitusega, sest siis on näha, kas linnud reageerivad peletitele ka pärast harjumisperioodi,» rääkis ta.

Veljo Volke, Eesti ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht, ütles aga, et selle aasta loendusi tulnuks alustada vähemalt nädal enne peletite käima panemist.

«Parim oleks olnud samasugused loendused teha juba eelmise aasta suvel-sügisel-talvel. Siis olnuks võimalik tõeliselt hea võrdlus: enne peletite kasutamist versus pärast peletite kasutuselevõttu,» kirjutas ta

Volke sõnul ei tähenda see seda, et loendusi ei saaks alustada tänavu, kasvõi septembris, kui vareslaste ööbimiskogumid hakkavad jõudsalt suurenema.

Tagasi üles