Traatussid närisid kurgipõllu auklikuks

Rannu vallas Väike-Rakkes köögivilja kasvatava firma Tamo Põld omaniku Tarmo Tuvikese kurgipõllul on tühjad kohad, sest traatussid hävitasid seal ligi kolm tuhat taime.

FOTO: Sille Annuk

Ainult paadunud linlane võib arvata, et inimene on looduse peremees. Köögiviljakasvatajad tunnevad sel aastal eriti teravalt, et kui nad valvsad pole, on hoopis taimekahjurid nende põllul peremehed.


«Jäin hiljaks, osa kurgitaimi läks nahka,» ütles Väike-Rakkes köögivilja kasvatava ettevõtte Tamo Põld omanik Tarmo Tuvikene kurgipõllul, kus katteloor on mõnes kohas maadligi, mitte aga jõuliste taimede peal.

Seitse tuhat kurgitaime pani ta katteloori alla kasvama 11. juunil. Mõne aja pärast hakkasid taimed aga jala pealt närbuma. «Mõtlesin alguses, et on kuiv, ja muudkui kastsin,» rääkis Tarmo Tuvikene. «Aga läks aina hullemaks. Uurisin siis taimi lähemalt ja oligi pilt selge – traatuss!» Raisku läks pea kolm tuhat taime.

Tõusmekärbes tegutses

See kurgipõld pole ainus, kust söödikud matti võtsid. «Tänavu on taimekahurid eriti terav probleem,» kinnitas Viljandimaal Abja-Paluojas Kivimurru talus kurke kasvatav Anneli Steinbruch.

Tema istutas kolmele hektarile kurgitaimed mai lõpus, juuni alguses. Nelja-viie päeva pärast oli kaks kolmandikku põllust ehk 60 protsenti taimedest külili. Tõusmekärbse vastsed, prisked vaglad, olid taimed juure piirilt läbi närinud.

Kodukohas teab Anneli Steinbruch teisigi tõusmekärbse ohvreid, näiteks naabrimehel läks kaks hektarit kurke ja Väike-Maarjas hävis ühel kasvatajal poolteist hektarit kurgipõldu.

Jaanipäeva paiku istutas Anneli Steinbruch uued kurgitaimed. Kahjurid pole neile kurja teinud, küll aga on nüüd häda kuumusega.

«Tänavusel väga heal putuka-aastal on palju sääski ja kärbseid ning ka kultuurtaimedel on hästi palju vaenlasi,» ütles taimekaitsespetsialist Tiiu Tarang. «Üks kolleeg leidis hiljuti isegi tomati seest roosakad vaglad. Ilmselt oli tegu ühe mitmetoidulise kärbse vastsetega.»

Enne mõtle, siis pritsi

Tiiu Taranguga on nõu pidanud paljud kahjuritega heitlevad köögivilja- ja maasikakasvatajad. Näiteks Virumaalt helistas talle kapsakasvataja, kellel hävitasid traatussid ning kapsa- ja kaalikakärbsed ligi 80 protsenti põllust.

«Kes tõrjega hiljaks jääb, see head saaki ei saa,» märkis Tiiu Tarang. Ta soovitas köögiviljakasvatajatel ja potipõllumeestel valvas olla, kuid pani inimestele südamele enne mürgipritsi haaramist põhjalikult mõelda.

«Pritsida tuleb arukalt,» toonitas taimekaitsespetsialist. «Väikses kasvuhoones või väiksel põllulapil saab paljude kahjuritega hakkama ka looduslike vahenditega. Ja kõiki putukaid polegi vaja hävitada.»

Tagasi üles