Kunstimuuseumi töötajad kurdavad sisepingete üle

Tartu Kunstimuuseum Foto: Margus Ansu

Tartu kunstimuuseumi auditeerimisel veebruaris otsustati, et järelkontroll tehakse mai lõpus. 20. juunil sai muuseumi kollektiiv järelauditi kokkuvõtte. Osa muuseumi töötajaid leiab, et ministeerium on selles jätnud asutuse psühhokliima kahe silma vahele.

Koondhinnangu järgi on siseaudiitorid seisukohal, et talvises auditis leitud puudusi on asutud kõrvaldama ning ettepanekuid on arvestatud. Oluliseks takistuseks ettepanekute ja soovituste rakendamisel on järelauditi andmeil «muuseumi personalist tulenevad probleemid».

Muu hulgas on nimetatud kunstimuuseumi direktori Rael Arteli vähest kogemust juhti­mis- ja ebapiisavaid teadmisi finantsvaldkonnas ning pearaamatupidaja ebapiisavaid oskusi ja teadmisi eelarvestamise, tabelarvestuse ja raamatupidamise korraldamise vallas, kuid samuti pikaajalisi ja korduvaid haigusi.

Paljud haiguslehel

Haiguste põhjusi ei ole järelauditis nimetatud. Küll on aga kirjas, et 23. mai seisuga olid haiguslehel peavarahoidja, skulptuurikogu hoidja, üldkonservaator-projektijuht, kogude kuraator, kaasaegse kunsti kuraator, majandusjuhataja, pearaamatupidaja, arvestaja ja kassapidaja.

Osa töötajaid oli haiguslehel ka varem ja hiljem, nende hulgas kunstimuuseumi ametiühinguesimees-usaldusisik Ahti Seppet. Tema meilitsi saadetud vastuses on haigestumise peapõhjuseks nimetatud Rael Arteli kujundatud tööõhkkonda.

«Direktori kultuuritu ja kiuslik käitumine oma alluvatega. Hämamine-valetamine Tartu kunstimuuseumi põhimääruse, töötajate koondamise ja vastasseisu kohta. Töötajate küsimustele valikuline vastamine või vastamata jätmine. Hirmuõhkkonna loomine,» loetles Seppet. «Aeg Rael Arteli juhtimise all on olnud kollektiivile depressiivne ja muuseumile laastav.»

Ebanormaalne õhkkond

Kõigest sellest on kollektiiv teavitanud üheksa töötaja poolt allkirjastatud ühispöördumises kultuuriministeeriumi.

«Vastus käsitles muuseumitöötajaid auditile viidates nagu numbrilisi lihakehasid. Vastused meie poolt esitatud lihtsatele ja kollektiivi valusalt puudutavatele küsimustele jäid saamata,» lisas Seppet. «Kollektiiv ei soovi ju midagi muud kui inimlikumat suhtumist, kollektiivi liitvat, juhtimiskogemustega, muuseumitööd tundvat ja ausat juhti.»

Tartu Postimehe toimetuses käis Tartu kunstimuuseumi muredest rääkimas ja dokumente näitamas nelja inimese hulgas muuseumi hariduskeskuse juhataja Reeli Kõiv.

Kuigi inimeste tervist on tema sõnul kahjustanud ebanormaalne tööõhkkond, ei ole ministeerium sellest teinud järeldusi. Ometi on ju ministeerium saanud asjakohase informatsiooni inimeste nimede ja kuupäevadega.

«Ja kuidas direktor sellele reageeris – ta saatis haigekassa esindaja kontrollima perearste, kas need haiguslehed on antud välja põhjendatult,» lisas Kõiv. «Nii et direktor ja ka ministeerium ei ole võtnud mitte midagi ette psühhokliima parandamiseks.»

Muuseumi majandusjuhataja Peeter Kasema sõnul on haiguste põhjused erinevad. Üldiseks põhjuseks peab ta töö halva korralduse tõttu vaimset ja füüsilist üleväsimust, mistõttu võivad välja lüüa igasugused kroonilised haigused ja tekkida uued haigused.

Järelauditis on kirja pandud mõndagi, mis kuulub pearaamatupidaja Sirje Vestmanni töö valdkonda. Milles asi?

«Puuduste likvideerimisel olen teinud direktorile rida ettepanekuid, kuidas raamatupidamise arvestust ja eelarve protsessi täiustada,» selgitas Vestmann. «Paljud ettepanekud on viinud lahkarvamuste tekkimisele. Olen asunud eelarve probleemi lahendama, kuid iga muutus kutsub esile vastureaktsiooni.»

Majandustarkvara uuendus maksab Vestmanni andmeil 456 eurot, kuid raha selleks kulutada ei tohi. Direktor on võtnud selle asemel käsile audiitori ettekirjutuse teha raamatukogus inventuur, mis läheb lisatööjõu tõttu eelarvelisest palgafondist maksma praeguse seisuga 2553 eurot.

Elu edasi

Kuidas läheb Tartu kunstimuuseumis elu edasi?

Pearaamatupidaja oletuse kohaselt on ta sunnitud ametist lahkuma, sest muuseumi arendusjuhile on direktor andnud ülesande otsida 3. augustiks raamatupidamisfirma.

Ühtlasi tuletas Vestmann meelde, et kui ta oli koos kolleegiga mais haiguslehel, kasutas direktor palkade tegemiseks raamatupidamisfirma abi. «Meie 17 inimesest oli kuuele palk õigesti arvutatud. Ülejäänutele oli palk valesti arvutatud ja me pidime kõik ümber arvestama,» lisas ta.

Majandusjuhataja Peeter Kasema rääkis, et kui ta tuli haiguslehelt tagasi, andis ta endale lubaduse, et võtab tagasi selle sõrme, mis ta kunagi muuseumile andis ja mis võeti koos käe ja poole küljega. «Ma teen nüüd ainult seda, mis mul on ametijuhendis kirjas,» ütles ta.

Reeli Kõiv on kogenud ja kogunud nii palju näiteid psüühilisest terrorist ja töövägivallast, et ütles 11. juulil üles oma töölepingu seoses töövägivallaga tema suhtes. Muide, kolleegide esitatuna sai ta Tartu 2013. aasta parimate muuseumitöötajate seas linna tänukirja sarja «Looduse looming» korraldamise ja kunsti vahendamise eest muuseumis.

Ebanormaalset tööõhkkonda ei ole ministeerium Kõivu arvates järelauditis arvestanud. Ta tsiteeris asekantsler Tarvi Sitsi kirja 25. juunist muuseumi kollektiivile.

«See on normaalne, et kollektiivis on erinevaid arusaami nii kunsti toomisest publikuni kui ka küsimustes, mis puudutavad igapäevast tööd, kaasa arvatud muuseumi juhtimine,» kirjutas asekantsler. «Toetame Raeli võetud suunda muuseumi töö korraldamisel ning meie palvel jätkab Sirje Karis ka tema nõustamist vastavalt vajadusele.»

Kõigest sellest pingelisest elust Tartu Postimehe toimetuses rääkides jätkus neljal kunstimuuseumi töötajal Rael Arteli suhtes ometi häidki sõnu, küll ainult tema kui näituste kuraatori kohta. Samuti kiitsid nad oma noori kolleege ja nende tegevust meie kaasaegse kunsti tutvustamisel ja kogumisel.