Koolide saatus selgub septembris

Jüri Sasi. Foto: Margus Ansu / Postimees

Lisaks Tartu volikogu heakskiidu saanud kavale lahutada Mart Reiniku gümnaasium linnale kuuluvaks põhikooliks ja riigigümnaasiumiks tuleb hariduselus 2011. aastal veel muudatusi, kinnitas abilinnapea Jüri Sasi.

Volikogu hariduskomisjon andis linnavalitsusele ülesande esitada septembris kogu Tartu koolivõrgu ümberkorraldamise kava. Seega septembris ütlete ka seda, millistes Tartu koolides kaob gümnaasiumiosa?

Volikogu tahab tõesti, et sügiseks oleks ülevaade, millal ja mida ühe või teise kooliga juhtuma hakkab. Põhimõttelise toetuse põhikooli ja gümnaasiumi aste teineteisest lahutada on andnud kõik erakonnad.

Kas praegu on võimalik öelda, et järgmisest sügisest on Tartus vähem üks või kaks või kolm gümnaasiumi?

Praegu on seda vara öelda. Näiteks on vaja selgeks rääkida, et kui ütleme ühele koolile, et 2011. aastal neil enam vastuvõttu 10. klassi ei toimu, mis saab siis 2011. aastal, kui sinna jääb ainult üks 11. ja üks 12. klass. Ja mis saab 2012. aastal.

Pigem tuleb siis otsustada ja piisavalt vara ette teatada, et gümnaasiumiosa kaob. Aga kuna koolidel on erinevad õppesuunad, ei pruugi õpilased sellega rahul olla, et nende valitud suund pooleli jääb. Arutamisainet on palju.

Isiklikus plaanis on õpetajatel loomulik mure, kas nad võivad jääda tööta. Alustame Reiniku koolist – kas mõni sealne õpetaja võib jääda 2011. aastal tööta?

Kõik õpetajad, kellel on vastav kvalifikatsioon, saavad Tartu linnas tööd. Pigem tekib riigigümnaasiumisse õpetajakohti juurde.

Kas on võimalik, et osa senistest Reiniku õpetajatest saab 2011. aastal tööd vaid osalise koormusega?

Võib tekkida probleem, et kui õpetaja on andnud tunde nii põhikoolis kui gümnaasiumis, kuigi tal puudub kvalifikatsioon gümnaasiumis õpetamiseks, siis võib tema koormus langeda, sest ta jääb õpetama ainult põhikoolis. Aga arvan, et need on üksikud juhtumid.

Aga üldises plaanis?

Üldiselt gümnaasiumiõpilaste arv väheneb, samas põhikoolis vaikselt suureneb. Esiteks on hulk õpetajaid, kes ootavad, et keegi tuleks, võtaks nende ameti üle ja laseks nad pensionile. Teiseks peame panustama oluliselt rohkem põhikooliõpetajate täiendusõppele.

Konkurentsist langevad need, kes ei taha juurde õppida?

Üks tingimusi õpetajale on pidev enesetäiendus. Arvan, et ükski õpetaja, kes viitsib ümber õppida, tööta ei jää.

Reiniku gümnaasiumi õpetaja Reemo Voltri, aga ka teised on märkinud, et lapsi eelistatakse panna kooli, kus on ka gümnaasiumiosa. Kas Reiniku põhikooli ja teisi tulevasi põhikoole võib ähvardada hääbumine?

Kindlasti mitte. Peame lahti saama juurdunud tavast hinnata põhikooli temaga seotud gümnaasiumi järgi. Meil on täna kaks väga edukat põhikooli: Kesklinna kool ja Veeriku kool. Nende tase on tunduvalt parem nii mõnegi gümnaasiumi põhikooli osast.

Kas tulevasel Reiniku põhikoolil on vajadust kahe vahetuse järele?

Ei ole. Täna olen 99 protsenti kindel, et järgmise aasta 1. septembril on täiskasvanute gümnaasiumil uus kodu ja Reiniku koolil kasutada Vanemuise 48 ja Riia 25.