Turuhoones domineerivate liha- ja kalalettide kõrval on nurgas koha sisse võtnud soliidses eas mesinik Kalju Leppik. Mesi on värske, laupäeval võetud, aga millegipärast ei jagu ostjaid.
Meesaak jääb tänavu kesiseks
Lähte lähedal Võibla külas mesitarusid pidav Leppik kurdab, et tänavu on saak nigelaks jäänud, kuna mesilased ei taha ilma tõttu väga väljas käia. Nüüd on ilm vaikselt soodsamaks läinud, aga palju mett juurde enam loota pole.
Lisaks kimbutavad viimastel aastatel mesilasi viirushaigused, mis levivat üle maailma. Rohtu tuleb selle tarvis hankida Venemaalt, mida Leppik siis kevaditi ja sügiseti, kui meehooaeg ei käi, mesilastele annab. Endalegi olevat see hea.
Mesinikuametist ta loobuda siiski ei taha, terve elu juba seda peetud. «Kui mõni peab enda kodus kasse, koeri ja muid koduloomi, ega siis mesilased tegelikult midagi teistsugust pole,» sõnas elupõline mesinik, miks ta jätkuvalt mesilastega tegeleb.
Järeltulevale põlvele pole mesindus aga nii atraktiivne ning seetõttu pole Leppikul olnud võimalik elu jooksul kogunenud tarkusi edasi anda.
Päeva jooksul jääb tal turul käive tavaliselt 30–40 euro vahele. Leppik mäletab veel, et krooni aegu osteti rohkem, aga nüüd kaob raha kuidagi lihtsamalt käest ära.
Mee hind jääb nii tal kui ka mujal turuhoones umbes 7 euro juurde kilogrammi kohta, avaturul läheneb hind pigem 8 eurole.
Avaturult leiab maasikate, vaarikate, murelite ning hapukurkide kõrvalt ka metsamett. Meepurgid pärinevad Jõgevamaalt Pala vallast. On nii värsket, vähem kui nädala vanust vedelat mett kui ka paksemat ja vanemat mett. Maitsel küll vahet ei tohiks olla, kasulik igal juhul.
Müügileti taga seisev Milvi Türn sõnab, et temalgi mett just palju ei osteta. «Loodetakse, et hinnad varsti langevad ning mesi läheb odavamaks, aga saak ei ole see aasta nii hea, et võiks seda loota,» ütleb ta.
Õige mee ostmise kohta kostab nõuanne kõrvalletist: «Mida kiiremini mesi hangub, seda kvaliteetsem toode on.»