Magister soovitab piire nihutada

Tartu linna uus, teoreetiline piir aastani 2040. Illustratsioon: Graafika: Kaido Linde

Tartu ülikooli inimgeograafia ja regionaalplaneerimise magister Kertu Anni teeb oma lõputöös ettepaneku laiendada linnapiiri, kuigi mõistab, et tema pakutu pole täielikult teostatav.

Kertu Anni magistritöö eesmärk oli uurida Tartu linna ajaloolist kujunemist ja planeerimist aastatel 1640–2014. Muu hulgas oli töö üks uurimisküsimusi, millised on Tartu linna seosed praeguste lähialadega ning milliseks võivad need kujuneda järgneva 30 aastaga.

Töös on kirjas, et uue aastatuhande esimese kümnendiga on linn tugevalt laiali valgunud ja talituslik linnasaras on laiem kui Tartu halduslik piir. See tekitab küsimuse, kas piire tuleks laiendada.

Tutvustus linnavalitsuses

Magistritöö lõpus on Anni kujutanud kaardil Tartu linnaregiooni lähituleviku mudelit, mida kommenteerides ütles autor, et see on väga üldine ja koostatud linna poolt vaadatuna ega olegi sajaprotsendiliselt teostatav. «Me ei saa Ülenurme elanikke linna korjata ja vallale jätta ainult põllud,» tõi ta näite.

Värske magister käis enne kaitsmist enda tööd tutvustamas linnavalitsuses. Magistritöös on see kohtumine kokku võetud tõdemusega, et kuigi esitatud uus piir oleks linna seisukohast loogiline, on selle kehtestamine mitmel põhjusel ebatõenäoline.

Anni leidis, et sellegipoolest on tema tööst linnavalitsusel kasu. Sinna on kokku pandud linna ja lähivaldade üldplaneeringud, mis näitavad seda, mida vallad on planeerinud, ning see võiks olla heaks aluseks, kust edasi minna.

Anni sõnul muudeti Tartu piiri viimati aastal 1977, kui lisandus Annelinn, ja ta leiab, et sellest on liiga palju aega möödunud. «Uue linnapiiri väljakäimine oli ühelt poolt kiuslik, kuna ma tahtsingi natuke manipuleerida, et linnavalitsus ütleks midagi selle kohta,» lausus magister.

Magistritöö tutvustamisel viibinud abilinnapea Jarno Laur ütles, et töö oli huvitav ja kõrvaltvaataja pilk on alati värskendav. Ta lisas, et kõige olulisem pole piir, vaid see, et linn suudaks planeerida linnalise iseloomuga piirkondi ühes valdadega. Ta tõi näiteks, et asustuse, ühistranspordi ja teenindusfunktsioonide küsimusi peab arutama koos.

Lauri sõnul ei taju elanikud linna piiri, sest see ei mõjuta neid. Lisaks tõi ta välja, et linnal ja lähivaldadel on ühised lasteaia- ja koolikohad. «Sisuliselt on ükskõik, kas me muudame neid piire või mitte,» tõdes abilinnapea.

Praegune süsteem toimib

Lauri arvates praegune süsteem maakonnas toimib. «Me oleme leppinud kokku, et vaatame vastastikku planeeringud üle ja konsulteerime,» ütles ta. Abilinnapea sõnul on nad teinud maakonna planeeringute arutamisel ettepaneku, et linnalise iseloomuga piirkondi tuleb vaadata eraldi ehk käsitleda koos Tartu linnaga.

Magistritööd juhendas Tartu ülikooli geoinformaatika ja kartograafia professor Tõnu Oja. Tema sõnul tuleb mõista, et selles ei ole vaadeldud poliitilist reaalsust ehk kes kellega ja kuidas saab kokku leppida.

Oja peab kõige mõistlikumaks seda, et Eesti teeks radikaalse haldusreformi, mille tulemusena jääks alles umbes 15 maavalda ja paarkümmend linna. Tema hinnangul võiks sel juhul Tartu uuest piirist üle jäänud maakonnaosa olla üks omavalitsus. «Aga nii, et lihtsalt lõikame tükid ära ja ülejäänu jääb kuidagi ebamääraseks, see ei ole reaalne,» ütles ta.

Magistritöö autori arvates ei pea muutused toimuma tingimata haldusreformi mõjul, kuid ideaalne oleks. «Tean, et näiteks Märjalt on tulnud signaale, et liitke mingi osa linnaga ära, sest seal on teatud kanalisatsiooniprobleemid ning siis need laheneks,» lisas Anni.

Samas on autor kirjutanud oma töös, et «praktikas oleks piiride muutmine muidugi pikk ja vaidlusterohke protsess, kuna on sügavalt kaheldav, et vallad soovivad oma praegustest elanikest loobuda või linn lahendamist vajavaid probleeme juurde võtta».

Kertu Anni kaitses oma magistritöö hindele A (suurepärane).