Kuidas nihestus viis osalise töövõimetuseni

Väljakutsele kiirustav kiirabi Foto: Margus Ansu

Reet Brutus läks eelmise suve 10. juulil Kambja vallas Silbaku külas õel külas olles koeraga jalutama. Nõlvakust laskudes komistas ta rohu sees, kaotas tasakaalu ja libises. Tulemuseks õlanihestus.

Et midagi sellist ei olnud naisega varem juhtunud, ei teadnud ta, kuidas oma õlaga olla või mitte olla. Õe pere kutsus kiirabi. Oli reede.

Kiirabiarst Nadežda Smirnova palus patsiendil heita pikali ning asus õlga jõuga paika tõmbama. Esimesel korral see ei õnnestunud. Reet Brutus kirjeldab, kui valus see oli, ning ütleb, et arst vaid pahandas temaga.

Et miks ta töötab vastu ega lase end piisavalt lõdvaks. Siis tõmbas arst teist korda ja tugevamini ning ütles seejärel, et nüüd on paigas, paar päeva lamamist, ja korras. Nii kirjeldab juhtumit Reet Brutus.

Naine lisab, et talle tehti valuvaigistav süst alles pärast liigese paikatõmbamist. Siis, kui ta seda väga palus, sest käsi ei talunud pisematki liigutamist.

Reet Brutuse käsi valutas kogu nädalavahetuse, õlavars muutus siniseks ja paistetas üles. Esmaspäeval läks naine perearsti juurde, kes saatis  ta röntgenisse. Röntgenipildilt tuvastati tal tugevad verevalumid ja õlavarreluu murd.

Reet Brutus ja tema õe pere, kes kiirabibrigaadi töö tunnistajad olid, usuvad, et õlavarreluumurd tekkis arsti liig jõulisest «abi andmisest».  Reet Brutus esitas Tartu Kiirabile kirjaliku kaebuse.

Kiirabi nimel kirjutas vastuse Tartu Kiirabi juhatuse liige Aire Veber. Ta palus patsiendi läbielamiste pärast vabandust, selgitas, et kiirabibrigaad «...teostas õlaliigse paigaldamise kohapeal eelkõige lähtudes eesmärgist vabastada patsient valust».

Valuvaigistava süsti kohta patsiendi ja kiirabiarsti selgitused lahknevad: arst on kinnitanud, et tegi süsti enne liigese paigaldamist.

Niisugune vastus solvas Reet Brutust hingepõhjani ning ta tegi avalduse tervishoiuteenuse ekspertkomisjonile.

Samal ajal jätkus naise õla ravimine Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia- ja ortopeediakliiniku ambulatoorses osakonnas. Diagnoosiks õlavarreluu suure köbrukese murd ning kaelanärvi vigastus. Ravi vältas üle kahe kuu.

Oktoobris sai Reet Brutus Peeter Mardna allkirjastatud tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni vastuse, mis loeb juhtumi puhul veaks seda, et arst hakkas liigest paigaldama kohapeal ilma eelneva röntgenkontrollita.

«Kiirabiarsti õige taktika oleks olnud süstida kannatanule valuvaigistit (mida küll tehti, kuid nõrgatoimelist), immobiliseerida jäse ja transportida haige erakorralise meditsiini osakonda või traumapunkti, kus oleks tehtud röntgenkontroll ja narkoosis repo-neeritud õlaliiges ning jäse immobiliseeritud,» seisab vastuses.

Luumurru tekkimist kiirabiarsti süül ei pea Peeter Mardna komisjon tõenäoliseks, aga otseselt see seda ka ei välista.

Mullu detsembris tuvastati Reet Brutusel ravi lõppemisel püsiv töövõimetus 40 protsendi ulatuses.

Seejärel pöördus Reet Brutus Eesti Patsientide Esindusühingusse ja esitas Tartu Kiirabile 27 822-kroonise varalise kahju hüvitamise nõude ning 200 000-kroonise mittevaralise kahju nõude.

Praeguseks on Reet Brutus Tartu Kiirabilt kätte saanud varalise kahju kulud ehk haiguse tõttu saamata jäänud töötasu, transpordikulud ning taastusravis vaja läinud raha.

Reet Brutus ei tea veel, kas ta oma mittevaralise nõude ehk 200 000 krooni kättesaamiseks kohtu poole pöördub või mitte.