Juba neljandat aastat plaanib riik aidata kõrgkooli suunduvaid lastekodu kasvandikke 25 000-krooniste stipendiumitega, et muuta kõrgharidus pereta noortele kättesaadavamaks.
Lastekodulapsed saavad kõrgkoolitoetust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu kristlikus noortekodus kasvanud ja praegu Tartu Ülikoolis ajalugu tudeeriva noormehe sõnul on stipendium talle suureks abiks. «Nii saab keskenduda õppimisele ja ülikoolivälisele elule, ilma et peaks pidevalt muretsema, kust elamiseks raha saada,» kinnitas 22-aastane noormees, kes oma nime lehes avaldada ei soovinud.
Võrdsed võimalused
Et julgustada hakkajaid lastekodulapsi, kes on eluraskustest hoolimata otsustanud ette võtta tee kõrgkooli, otsustas riigikogu 2008. aasta kevadest maksta kõigile ülikoolis või rakenduskõrgkoolis õppivatele lastekodulastele igal õppeaastal 10 kuu jooksul 2500 krooni suurust stipendiumi.
Just selline riigilt isiklikule pangaarvele laekuv toetus päästabki noormehe sõnul olukorra. «Kujutage ette, kui taskus oleks vaid tuhat krooni, mille lastekodu igal kuul söögiks ja elamiseks annab, siis peaksin võlur olema, et ära elada,» rääkis noormees.
Haridusminister Tõnis Lukase sõnul on stipendiumiraha eraldamise eesmärgiks luua koduse toetuseta noortele ühtsemad võimalused õppimiseks.
«Perekondlikku tuge pakuvad neile kasvandikele noortekodud, rahalises mõttes on aga riik noorte toetamise enda peale võtnud, et nad ei tunneks ennast Eesti ühiskonnas kuidagi eriliselt, vaid teiste seas võrdsena,» selgitas minister.
Toetatakse kõiki
Haridusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaspetsialisti Tiia Kurvitsa sõnul võimaldab aastas kokku 25 000 krooni suurune toetus katta kas õppimisega kaasnevaid kulutusi või vajadusel tasuda ka õppemaksu.
«Pole oluline, kuhu kõrgkooli või mida õppima minnakse − toetatakse kõiki lapsi, kelle edasiõppimisest lastekodu on teada andnud,» rääkis Kurvits.
Et riigi õla alla panek on nii kasvandikule kui lastekodule suureks kergenduseks, kinnitas ka Tartu kristliku noortekodu juhataja Külli Kool.
«Tudengil ülikoolis kulub palju rohkem raha kui põhikooliõpilasel ja kuna meie noortekodu on võtnud endale vastutuse tasuda laste õppemaksud, siis pole eelarvest võimalik näpistada raha kõigi koolitarvete või sülearvuti ostuks või näiteks välisseminaridel käimise jaoks,» rääkis Kool.
Raha kulub elamisele
Kooli sõnul annab stipendium lapsele aga võimaluse soetada endale vajalikud õppetarbed hakkama saamise pärast pabistamata. «Toetus annab lapsele vabaduse,» rõhutas Kool, kelle noortekodus sirgub tänavu neli stipendiaati.
Samuti Kooli hoole all kasvanud 22-aastane noormees ütles, et stipendium kulub õppematerjalidele, lisaks ka üritustele ja söögile. «Toetusraha läheb puhtalt elu enda peale, aga pinget on nüüd palju vähem ja oma suvel teenitud raha saab teiste asjade peale kulutada,» ütles ta.
Nii Tõnis Lukas kui ka Külli Kool avaldasid lootust, et riigi stipendium kui teatav toimetuleku garantii julgustab edaspidi senisest rohkemaid lastekodulapsi kõrgkooli minema ning õpinguid vähemalt rahaliste raskuste tõttu mitte katkestama.
Egle Oolo on Tartu Postimehe suvereporter.
Lastekodulaste stipendiumid
• 2008. aasta kevadsemestrist on toetatud 43 lastekodulapse kõrgkooliõpinguid.
• Tänavu jätkatakse toetamist, selleks kulub umbes pool miljonit krooni.
• Stipendiume aitab välja jagada sihtasutus Archimedes.