Terve eelmise nädala veetsid Tartu kõrgema kunstikooli tudengid Maarja külas sealsetele elanikele tootemudeleid välja nuputades. Valminud esemeid saab peatselt osta Maarja küla oma poest.
Maarja küla noored loovad oma poe
/nginx/o/2015/01/20/3694563t1h889f.jpg)
9. juuli 2010, 08:54
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Projekti juhi, Saksamaalt pärit disaineri Arn Hundertmarki sõnul on nende eesmärk luua tooteid, millest oleks ostjatele kasu. «Me ei taha, et inimesed ostaksid Maarja küla tooteid kaastundest mõjutatuna, tahame, et nad ostaksid kvaliteetseid tooteid, millel oleks ka mingisugune funktsioon,» rääkis ta.
Hundertmark on Maarja külas kõrgema kunstikooli tudengite juhendaja. Toodete ideed mõtlesid välja üliõpilased, tema ülesanne on need müügikõlblikuks disainida. «Meil on kavas luua Lõunakeskusesse Maarja küla pood. Kui kliendid maksavad toote eest raha, siis peavad nad ka mingi kasuliku asja saama,» ütles ta.
Põhjus, miks Hundertmark oli Maarja küla projekti nõus juhendama, on tema isiklik soov ja tahe puudega noori aidata.
«Ma ei mõista, miks on meie ühiskonnas kombeks puuetega inimesi eraldada ja neid reaalsusest eemal hoida,» rääkis Hundertmark. «Ma ei tea ühtegi põhjust, miks nii teha,» lisas ta.
Üllatusterohkus
Kui tudengid ja nende juhendaja Maarja külla jõudsid, olid nende pead täis juba ideid, mida külas tegema hakata. Kuid kohe tabas neid karm reaalsus.
«Mõistsime, et meie arusaam oma disaintoodetest ei klappinud selle koha töötamismaneeridega,» rääkis Hundert-mark.
Tema sõnul oli kohe esimese asjana vaja Maarja küla elu tundma õppida, seejärel hakkasid nad oma tooteid ümber kujundama ja neid lihtsustama.
Järjekordne üllatus tabas kunstitudengeid ja Hundertmarki siis, kui esimesed tooted valmis said ja nende meisterdamist Maarja küla noortele õpetama hakati. «Meie toodete prototüübid olid loogiliselt üles ehitatud, siinsetel noortel aga loogiline mõtlemine mingil hetkel pidurdub,» rääkis Hundertmark.
Ta lisas, et noored lähenevad kõigele emotsionaalsel tasandil – see aga muudab nende juhendamise väga keeruliseks. «Pidime toodete valmistamise juures loogilisuse unustama ja eksperimentaalselt lähenema,» rääkis Hundertmark.
Päris oma pood
Kogu projekt kulmineerub juuli lõpus Maarja küla poe avamisega Lõunakeskuses. «See pood on nagu butiik-töökoda, seal on valmistooteid, kuid üht-teist tehakse ka kohapeal,» rääkis Maarja küla arendusjuht Huko Laanoja. Tema sõnul on ettevõtmine neile kõigile äärmiselt tähtis.
Elukestva õppe arendamise sihtasutus Innove toetab Maarja küla poe projekti 2013. aasta alguseni. Selleks ajaks loodavad Maarja küla elanikud ning juhendajad, et poe sissetulek hakkab tootmiskulusid ja meistrite palka katma. «Ehk hakkab see pood meile mingil hetkel isegi raha sisse tooma,» lootis Laanoja.
Nii Hundertmark kui ka Laanoja rõhutavad, et nende eesmärgiks on luua tooteid, mis on inimestele vajalikud ning võivad kodudes muutuda igapäevasteks asjadeks. Laanoja sõnul on savitööd siiani hästi kaubaks läinud, samuti tassid koos alustaldrikutega, kaltsuvaibad, linikud ning linnupesa- ja prügikastid.
«Ütleme, et toodangu ulatus on meil hetkel hästi suur. Just selleks on ka need kunstikooli tudengid siin, et leida nišitooted, millele suuremat rõhku panna,» rääkis ta.
Laanoja sõnul on ettevõtmine noortes suurt heameelt tekitanud. «Maarja küla noor teab, et teeb midagi konkreetset, ta ise müüb oma toodet ja saab ka tasu,» ütles ta.
Noored tööle!
Laanoja toonitas, et Maarja küla elanikud pole enam lapsed. «Nad on üle 18-aastased noored inimesed, mõnel neist on põhikool läbitud, paljudel on ka kutsekool lõpetatud,» selgitas ta.
Huko Laanoja sõnul ongi noorte elus järgmine etapp töö tegemine. «Kuigi Maarja küla pakub oma elanikele tegevust, hoitakse ka külavälisel tööturul silma peal,» rääkis ta.
Mõnel Maarja küla noorel on õige pea võimalus Tartusse kolida ja 29. juulil Lõunakeskuses avatavas poes tööle hakata.
Kunstitudengite arvamus
Diana Rassulov
Ka mina olen siinsete noortega tegelenud. Kuigi see pole meie kohustus, on mul väga hea meel neid aidata.
Sealjuures saan ise oma silmaga näha, kas nad on suutelised tegema neid tooteid, mida meie siin välja mõtleme või mitte.
Näiteks ehete valmistamisega saavad nad väga hästi hakkama.
Kerstin Rei
Mina valmistasin vorme ja tegin pakendeid. Mõtlesime puidust mänge välja ja neid on nüüd vaja pakendada.
Pakendite ja vormide tegemisel lähtusime sellest, mida siinsed noored siiamaani on teinud ja mida nad teha oskavad. Pabermassi on nad hästi palju kasutanud ja sellega saavad nad ka ilusti hakkama.