Eile algasid Tartu ülikoolis sisseastumiseksamid, millest üks on õpinguteks valmisoleku akadeemiline test. Küsitletud testitegijad pidasid kõige raskemaks eestikeelse keerulise teadusteksti mõistmist.
Ülikoolis algas eksamiaeg
9. juuli 2014, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väga hea testitulemus ehk vähemalt 80 punkti 100st annab võimaluse õppima asuda eritingimustel ehk ükskõik millisel bakalaureuse õppekaval. Põlvamaa ühisgümnaasiumi lõpetanud Martin Kõiv tunneb huvi informaatika eriala vastu ja loodab sisse saada just eritingimustel.
«Test oli üsna raske ja pingeline, ei oskagi öelda, kas tuleb 80 punkti ära või mitte,» rääkis Kõiv. Kõige raskemaks osaks pidas ta arusaamist teaduslikest tekstidest.
Kõiv proovis lahendada elektrooniliselt ka eelmise aasta testi, mille tulemuseks sai 55 punkti, kuid loodab, et tänavu läks paremini. Põlva noormees oma tulemust ei osanud ennustada, kuid enda hinnangul oskas ta hästi aega planeerida ning lõpuks kiirustamiseks ei läinud. Kui peaks siiski juhtuma, et vajalikud 80 punkti ei tule kokku, siis proovib ta teistesse ülikoolidesse sisse saada.
Teadmiste proov
Kaspar Papli Tallinna saksa gümnaasiumist on informaatika erialale küll juba sisse saanud, kuid ta tegi akadeemilist testi prooviks, et kontrollida oma teadmisi.
Papli tunnistas samuti, et test oli raske, kuid arvas, et tal läks siiski hästi, sest internetis varasemate aastate testi läbi tehes sai ta tulemuseks 80–85 punkti ning varasemad testid tundusid talle isegi mõnevõrra keerulisemad kui eilne.
Papli pidas samuti eestikeelse teadusteksti mõistmist keeruliseks ning lisaks veel ruumilist mõtlemist, mille otsustas kõige viimaseks jätta.
Noormees tuli enda sõnul ajaga hästi toime, sest oskas seda planeerida. «Vahepeal saalis ringi vaadates tundus, et paljud olid minust maas, seega usun, et nii mõnelgi inimesel jäi tegelikult ajast puudu,» märkis ta.
Pessimism tulemuse suhtes
Anett Padul ja Kristen Taavi Ilves Pärnu Ülejõe gümnaasiumist tunnistasid, et testi tegemiseks jäi aega väheks, ning ennustasid tulemuseks tagasihoidlikud 50 punkti.
Ilves, kes soovib õppima asuda psühholoogiat või sotsioloogiat, arvas koguni, et kolme tunni asemel võinuks testi tegemine tund aega kauem kesta, sest tema sõnul nõudsid mitmed ülesanded suuremat nuputamist. «Ma usun, et minul oli matemaatiline pool tugevam, aga teadusteksti mõistmine oli minu jaoks keeruline,» rääkis noormees.
Arstiteadust ja geenitehnoloogiat õppima pürgiv Anett Padul rääkis, et läks mõnest küsimusest kiiresti üle, sest aega polnud, ning kõige lihtsamaks osaks pidas ingliskeelse teksti mõistmist ja kõige keerulisemaks matemaatikat.
Ilves tõi veel välja, et näiteks sõnavara valdamise osas oli mitmeid sõnu, mida ta polnud kuulnudki. Matemaatikas saab lahendusi välja nuputada, aga sõnavaraga on kord nii, et kas tead või mitte, ütles ta.
Akadeemiline test koosneb seitsmest osast: tabelid, diagrammid ja joonised, andmete piisavus, matemaatika, võõrkeel, sõnavara, teksti mõistmine ja ruumiline mõtlemine.
Akadeemilise testi tulemused selguvad homme, 10. juulil.
Akadeemiline test
• Tänavu registreerunuid 1233.
• Kohustuslik sisseastumiseksam (vähemalt 40 punkti) ajakirjanduses ja kommunikatsioonis, psühholoogias, riigiteadustes, sotsioloogias, sotsiaaltöös ja sotsiaalpolii-
tikas.
• 2013. aasta statistika: testi sooritajaid 785, üle 80 punkti sai 29, üle 40 punkti 576.