Urmas Kruuse: tööturg avatumaks kõigile

URMAS KRUUSE Foto: Valimised

Töövõimereform on toonud avalikku arutellu olulise teema – kuidas tulevad toime tervisekahjustusega inimesed, kes ei saa käia tööl. See on väga oluline diskussioon, sest tõepoolest oleme seni ajaloolise suhtumise küüsis, et puudega inimene kuuluks justkui ühiskonna äärealale ning kõige parem oleks seda teemat eirata.

Eestis on ligi 100 000 töövõimetuspensionäri, see on umbes 10 protsenti elanikkonnast (Tartumaal on töövõimetuspensionäre ligikaudu 12 300 ehk 8,1 protsenti elanikkonnast). Oleme inimestele andnud pensioni ja öelnud: proovige sellega nüüd ise toime tulla.

Nii see aga jätkuda ei saa. Esiteks, igal inimesel on õigus end teostada, leida oma koht ühiskonnas, anda oma panus. Ja loomulikult saada selle eest tasu. Eesti vajab iga inimese oskusi.

Teisalt pole demograafiline olukord Eesti jaoks sugugi soodne. Töötus on viimastel andmetel kõigest 4,6 protsenti, Tartumaal lausa 3,4 protsenti. Need arvud näitavad juba tõsist tööjõupuudust. Peame leidma võimalusi toetada neid, kes tööturult seni eemal olnud, ja andma neile võimaluse.

Töövõimereform eeldab olulist muutust mõtteviisis, ühiskonnas tervikuna. Hindama hakatakse inimeste võimet, mitte võimetust, teha tööd ja olla aktiivne.

Inimeste julgustamine

Hiljuti tehtud uuring näitab, et 63 protsenti mittetöötavatest töövõimetuspensionäridest tahaks tegelikult tööd teha. Puudu jääb motivatsioonist, julgusest tulla ja realiseerida oma võimeid. Töövõimereform ongi suunatud aktiivsusele ja inimeste julgustamisele.

Sama uuringu järgi võtaksid tööandjad meelsasti tööle vähenenud töövõimega inimesi, aga nad lihtsalt ei tea, kuidas saada kontakti. Reform tahabki need kaks poolt kokku viia, ja seda töötukassa abiga.

Sageli on ette heidetud, et meil on praegugi palju töötuid, et kust need töökohad tulevad. Jah, on töötuid, aga on ka vabu töökohti – küsimus on ikkagi igaühe võimetes ja oskustes. Lubamatu on mõtelda nii, et enne saavad tavatöötud tööle ja siis vähenenud töövõimega inimesed.

Töötukassal on kujunenud välja unikaalne kompetentsus tööotsijate ja tööandjate kokkuviimisel. On igati loogiline, et uues süsteemis hakkab inimesega tegelema just töötukassa, alates hindamisest kuni personaalse nõustamise kaudu töökoha leidmise ja selle hoidmiseni.

Eestis on palju ettevõtteid, kus juba töötavad erivajadusega inimesed, ning kogemused on väga head. Ka avalikus sektoris on tööl vähenenud töövõimega inimesi, ent peaksime näitama suuremat eeskuju ja julgustama inimesi kandideerima – miks mitte ka töötukassa uutele juhtumikorraldaja ja kogemusnõustaja ametikohtadele.

Töövõimereform loob esimest korda Eestis süsteemi, kus iga vähenenud töövõimega inimese võimeid, soove ja vajadusi hinnatakse eraldi ning otsitakse just talle sobivaid lahendusi. Ka tema tulevase tööandjaga tegeldakse eraldi, viiakse kokku inimese vajadused ja leitakse võimalused töökohta kohandada.

Tööandjale pakub töötukassa erinevaid toetusi ning riik soodustusi. Kui võtta näiteks maksusoodustused, siis ka praegu maksab riik töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses. Pensionisaaja palgalt maksab tööandja sotsiaalmaksu vaid tegelikult töötatud aja eest, mitte miinimumpalga pealt.

Üks mõiste asendub teisega

Mõlemad soodustused jäävad kehtima ka reformi järel, lihtsalt pensioni mõiste asendub töövõimetoetuse mõistega. Lisaks on ka palgatoetus, lisapuhkus, koolitused, nõustamine jmt, mida töötukassa tööandjale toeks pakub.

Reformil on konkreetsed kasusaajad – need on inimesed, kes saavad tänu sellele olla aktiivsed ühiskonna elus ja tööturul.

Üks aspekt on töövõimetoetus, mida maksma hakatakse. Osaline töövõimetoetus on 180 eurot. Summa hakkab tasapisi kahanema siis, kui inimene teenib suuremat palka. Puuduva töövõime korral on toetus aga praegusest suurem ehk 320 eurot. Need toetused tulevad riigieelarvest.

Teine aspekt on aga aktiivsusele suunatud ehk et inimesele pakutakse just temale sobivaid lahendusi. Ka rahvusvaheline kogemus ütleb, et selline lähenemine aitab inimestel leida just neile sobiv ja paremini tasustatud töö. Statistika näitab, et töist sissetulekut saavad töövõimetuspensionärid teenivad suhteliselt tagasihoidlikult. Reformi eesmärk on avardada inimeste võimalusi ja saada häid, hästi tasustatud töökohti.

Töövõimereformi lahutamatu osa on sotsiaalteenused, mis pakuvad vajalikku rehabilitatsiooni, abivahendeid, isiklikku abistajat, transporti. Inimesed peavad saama kõiki vajalikke teenuseid, mis aitaksid neil leida ja hoida töökohti. Vastav eelnõu on jõudnud ka riigikokku. Teenuste arendamiseks oleme ette näinud ka lisaressursse kohalikele omavalitsustele.

Ja kui tahta pakkuda senisest erinevat, isiklikku lähenemist, peame olema valmis ka rohkem investeerima. Reformi käivitamist toetab Euroopa sotsiaalfond, mille eelduseks on töövõimereformi seaduse vastuvõtmine ja tegevuste elluviimine. Käivituskulud on suured, sest uus hindamismetoodika on erinev ning töötamist toetav süsteem on uudne. Reformi edenedes kulud tasapisi vähenevad.

Töövõimereformi kaks ettevalmistusaastat on möödunud tihedas koostöös partneritega. Reformi käivitamist kaugemasse tulevikku edasi lükata poleks õiglane inimeste suhtes, keda reform aitaks uute võimaluste leidmisel ja nende realiseerimisel. Pingutame koos partneritega suvel selle nimel, et vastu saaks võetud hea ja tulevikku vaatav seadus.