Ehitajad koorisid palmihoone paljaks

TÜ botaanikaaia palmihoones põhjalikku remonti tegeva ehitusfirma Eviko töötajad on hoonelt eemaldanud paarkümmend tonni armeeritud klaasi. Ees ootab karkassi puhastamine.

FOTO: Margus Ansu

Sel suvel on botaanikaaias vaatamist rohkem kui tavaliselt: peale õites aia paelub rohkete külastajate pilke ja fotoaparaate ka palmihoone, millest uuenduskuuri käigus on alles jäänud vaid luukere ehk karkass.

«Lammutustöödest on jäänud veel koera saba, peagi saame siin ka ehitama hakata,» andis Tartu ülikooli botaanikaaia palmihoones põhjalikku remonti tegeva ehitusfirma Eviko projektijuht Ain Altsaar tööjärjest ülevaate.

Koera saba on palmihoonet katnud oma aja ära elanud armeeritud klaasplaadid, millest laias laastus kolmandiku katuse jagu oli eile hommikupoolikul veel eemaldamata. «Ilm pole meie poolt olnud,» selgitas Ain Altsaar. «Märjaga ei saa kõrgelt klaase ära võtta – vihm teeb kõik libedaks ja see on ohtlik.»

Ilm dirigeerib tempo

Vihm on takistanud ka karkassi puhastamist, sest liivapritsiga töötamist dirigeerib loodus: vaja on kuiva, õigest suunast ja kindla õhuniiskusega ilma. Karkassi kohta polnud projektijuhil miskit halba öelda. «Projekteerijad on seda kontrollinud ja arvutanud, see on kolmkümmend aastat püsinud, hästi säilinud ja peab veel kenasti vastu,» ütles ta.

Viimati oligi palmihoones suur remont 31 aastat tagasi, siis ehitati see maja arhitekt Ingrid Mardi projekti järgi poole laiemaks ja kõrgemaks.

Seekord jäävad hoone mõõtmed samaks, väljas vahetatakse ajale alla andnud vanad klaaskatted plastkatete vastu ning sees uuendatakse lekkinud ja osaliselt lausa rivist väljas küttesüsteem.

Kõik Tartu ülikooli kulul tehtavad tööd tuleb lõpetada 30. septembriks ehk enne miinuskraadide saabumist.

Palmihoones kasvab üle 600 liigi soojalembeseid taimi, nende seas 60 palmiliiki. Mai lõpus tegid botaanikaaia aednikud 400-ruutmeetrise ja maksimaalselt 22 meetrit kõrge palmihoone suuremast osast taimedest tühjaks, need suvitavad nüüd õues.

Kõige suuremad ja vanemad palmid, nende hulgas ka kaks maailmasõda, 1943. aasta varakevadise pommitabamuse ning 1983. aasta hoone laienduse üle elanud enam kui 110-aastane kanaari datlipalm, jäid oma kohale.

Külastajaid jätkub

«Palmidel ei lähe ehituse ajal halvasti, palmihoone aednik Jaan Kotter pole küll midagi kurtnud,» kinnitas Tartu ülikooli botaanikaaia juhataja Jüri Sild. «Väljas olevad taimed saavad küll rohkem vett kui tavaliselt, aga midagi hullu pole nendega juhtunud.»

Kuigi palmihoone on külastajatele oktoobri alguseni suletud, on botaanikaaed rahvarohke, külastajaid on sama palju nagu tavaliselt.

Ehitus pole sealt eemale peletanud ka abiellujaid: näiteks eile kell kolm ütles kena paar teineteisele jah-sõna alpi­naariu­mis, laupäeval on botaanikaaias kaks pulma.

Sel suvel soovib oma pulmatseremoonia botaanikaaias korraldada kaheksa õnnelikku paari.

Tagasi üles