Tartu poliitikud Mart Reiniku koolist

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Vanemuise tänaval Reiniku gümnaasiumi koolimaja.

FOTO: Margus Ansu

Homsele Tartu volikogu istungile on linnavalitsus esitanud eelnõu «Tartu Mart Reiniku Gümnaasiumi ümberkorraldamine ja ümberkujundamine», mis tähendab, et arutusele ja otsustamisele tuleb Reiniku gümnaasiumi põhikooli- ja gümnaasiumiosa lahutamine ning viimase riigistamine, millest on juba mõnda aega räägitud ning mille üle vaieldud. Tartu Postimees küsitles sel teemal suuremate erakondade siinseid juhtpoliitikuid.


Kuidas teie suhtute Mart Reiniku kooli põhikooli ja gümnaasiumi lahutamisse ning riigigümnaasiumiks muutmisse?

Tõnu Ints
Tartu volikogu sotsiaal­­demok­­raatide fraktsiooni esimees:

Kui tegemist on kinnisvaralise tehinguga, mille tulemusel linna laenukoormus alaneb, siis on see mõeldav. Kooli puhul tuleks siiski silmas pidada, et kool on haridusasutus ja niipea, kui me Tartus ühe või teise kooliga mingi muudatuse ette võtame, mõjutab see tervet haridussüsteemi. Seda muudatust ei saa vaadata väljaspool laiemat konteksti.

Aadu Must
Eesti Keskerakonna Tartu piirkonna esimees:

Reiniku gümnaasiumi reorganiseerimine on eelkõige Eesti kui terviku hariduspoliitika küsimus. Ministeeriumi ettepaneku mõte on lihtne ja selge: riigigümnaasiumi tekkides vabaneb Tartu osast laenukoormusest, muidu riigil Tartu hariduselu reformimiseks raha ei ole. Tartu hariduselu edasiarendamine on aga hädavajalik ja selle eri tahkudest on Tartu Postimees juba kirjutanud.

Kriitikud arvavad, et reforme ei tehta jupikaupa (kuigi kuskilt peab ju alustama) ning laiem pilt on hädavajalik. Kindlasti on. Hariduse arengukava on arenev organism, mitte tardunud kipskuju – seda tuleb analüüsida, hinnata ja rahvale selgitada.

Sügispoolaastal korraldame Tartus haridusfoorumi, et selgitada Tartu koolivõrgu kui terviku vajadusi ja võimalusi. Ja kuulda, kuhu see riigi hariduserong (milles Tartu on küll esinduslik, aga ikkagi vaid üks vagun) üleüldse teel on. Ja kuidas see kõik haakub seni veel olematu haldusreformiga. Ja ega Tartu Reiniku gümnaasiumi reorganiseerimise näidet hakata kasutama malakana Eesti teiste omavalitsuste vastu, et neid oma piirkonna hariduselu juhtimisest järk-järgult välja tõrjuda.

Reiniku kooli vilistlased rääkisid erutusega kooli nimest. Enamik neist on omaaegse Tartu 10. keskkooli vilistlased ega arva, et neid Reinikus oleks tõrjutud. Öeldi ka, et «Jaan Poska nimi on Tartu ja kogu Eesti kontekstis kindlasti oluliselt kõlavam kui Mart Reiniku oma». Keegi lisas, et kool, mida Reinik juhtis, polnud gümnaasium ja tubli Reiniku vaim elas eelkõige suures kooli aias, mida enam pole.
Ometi on vilistlased mures, et järgmistel kooli kokkutulekutel aetakse nad põhikooli majja, kus nemad kunagi õppisid, uusi keskharidusega vilistlasi juurde ei tule ja vilistlaskogu lakkabki olemast.
Seepärast arvan, et Jaan Poska nimelise riigigümnaasiumi kuulutamine Tartu 10. keskkooli ja Reiniku gümnaasiumi järglaseks pole raske ning oleks palsamiks vilistlaste hingele. Poska gümnaasium oleks ka rikkam, kui tal on seljataga tublid vilistlased.

Peeter Laurson
Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juht:

Koolide lahutamise küsimuses ei saa tekkida erakondlikku seisukohta, see peab volikogul olema ühine, konsensuslik. Kõik plussid ja miinused tuleb läbi vaielda ning ühisele seisukohale jõuda. Kõigiti põhjendatud otsus peab tulema volikogus.

Põhimõtteliselt on Reiniku kooli lahutamine juba alanud, kogu kool on kolmes majas laiali, kusjuures gümnaasium asub ühes majas.

Kui lahutamine tuleb kooli õppeedukusele, rahastamisele ja juhtimisele kasuks, siis ma seda pigem toetan, kui laidan maha, kuid sunniviisilist või vägivaldset lahutamist ma ei poolda ega ole kunagi pooldanud.

Praegu pole aga keegi meie erakonna või isiklikult minu poole vastuväidetega pöördunud, neid pole jõudnud ka haridus- ja rahanduskomisjoni. Seni pole linnavolikogule protesti esitatud, pole põhjendatud, mis miinused kavatsetaval muudatusel olla võiksid. Kui seda tehtaks, saaksime neid volikogus arutada ja pärida, sest selles asjas peab jõudma üksmeelele.

Riigigümnaasiumi ja linna oma vahe on selles, kust rahakotist raha tuleb, kas linna või riigi omast. Kui kooli rahastamine saab parem, siis on gümnaasiumi riigistamine haridusele kasulik. Tartus on ikka näpistatud raha kõigepealt hariduselt, kui linna eelarve pigistab, siis koolid kaotavad raha. Koolide eelarved on olnud pingelised, hoopis rohkem tuleks kulutada huviharidusele ja õppevahenditele.

Kui linn selle raha, umbkaudu kümme miljonit krooni, mis talle selle muudatusega kätte jääb, haridusse jätab, on reformist kasu. Vastupidisel juhul, kui see raha suunatakse mõnele muule eelarve reale, siis kasu ei ole. See raha peab jääma haridusele!

Lahutamise ja riigistamise mõte ongi ju selles, et haridus saaks rohkem raha, sest praegune olukord ei vasta kuidagi tulevikuvajadustele. Õppevahendite tarvis saadakse raha viimases järjekorras, palju rohkem oleks tarvis huviringe, et arendada õpilaste silmaringi ja valmistada neid ette valikuteks, et nad teaksid, kelleks nad tahavad saada, kuhu nad tahavad välja jõuda. Selleks on linnal raha nappinud.

Karin Jaanson
Rahvaliidu Tartu linna­­ühenduse esimees:

Elasin Ameerikas kaks aastat ja tütar oli ka kaasas, ta läks seal gümnaasiumi. Seal sain aru, kui konservatiivsed me oleme olnud, ja seda eriti haridussüsteemi suhtes. Oled harjunud, et on üks klass ja üks pinginaaber.

Ameerikas on põhikool ja gümnaasium lahutatud, gümnaasiumis on 20 paralleelklassi. See võimaldas palju valikuid. Näiteks matemaatikas oli võimalik valida tavaline, tublimate ja andekate tase. Gümnaasiumi arendamise eesmärk ongi see, ka meie uus põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava annab gümnasistidele võimaluse ise oma õppekava kokku panna.

Meie erakond ja ka mina isiklikult toetame põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist, sest see võimaldab gümnaasiumis paremat õpetust anda ja õpilastele valikuid luua.

Riigi üldhariduse arengukavas aastani 2013 nähakse ette koolivõrgu optimeerimiseks maakonna tasandil gümnaasiumivõrk.

Riigikooliks tegemisega on asi keerulisem. Esialgu asutakse ju alles haridus- ja teadusministeeriumiga läbi rääkima.

Haridus on meil suuresti riiklikult korraldatud, põhiosa rahast, mis läheb hariduse sisule, tuleb riigilt. Omavalitsuste roll on keskkonna loomine: remontida koolimaju ja kütta ruume.

Kui vaadata riigipoolset püüet koolivõrku optimeerida, siis meie küsimus on, kas riigigümnaasiumide teke tähendab, et tulevikus hakkavadki kõik gümnaasiumid olema riigigümnaasiumid. Strateegiline raamistik meie riigis seni puudub.

Õppimise ja õpetamise mõttes ei ole vahet, kas kool kuulub riigile või omavalitsusele.

Peep Mardiste
Eestimaa Roheliste Tartu piirkonna juht:

Põhiline küsimus pole muidugi kooli omandivorm, vaid mis seal sees toimub ehk siis õpetamise kvaliteet, õpetajate enesetäienduse võimalused, õpetajate palgatase, õppekavad, kui meeldiv on õpikeskkond õpilastele, kui tervislik koolitoit ja kõik muu selline.

Ma ei ole näinud, millist pikaajalist rahastamise taset on haridusministeerium loodavasse riigigümnaasiumisse linnale lubanud. Võib-olla on see tõesti märgatavalt suurem sellest, mida linn on oma plaanides kavandanud.

Mis koolide lahutamise ideele ja kogu tehingule halva maigu annab, on linnavalitsuse põhjendus, et nii saaks mitmed kümned miljonid vaba raha ja et see vähendab linna laenukoormust. Haridusvõrku peaks arendama ikkagi pikaajalisest visioonist ja strateegilisest mõttest lähtudes, mitte pelgalt sellest, mis on hetkel linna kassavoole või laenukoormusele kasulik.

See jätab kummalise mulje, ent kui riik garanteerib, et tema on parem ja heldem omanik, võib loomulikult selle gümnaasiumiosa lahutada ja riigistada.

Teisalt on Reiniku kooli gümnaasiumiosa juba paar aastat eraldi majas töötanud, nad on sellega rahul ja muudatus ei oleks koolile radikaalne.

Põhikooli gümnaasiumist lahutamise pluss on see, et ära jääb koolist kui torust läbi minek – pean silmas seda, et gümnaasiumisse vastuvõtul eelistatakse oma põhikooli lõpetanuid.

Kristjan Karis
Tartu volikogu Reformi­­era­­konna fraktsiooni aseesimees:

Nüüdseks on nii Tartu kui ka kogu Eesti hariduselus jõutud arusaamisele põhikooli ja gümnaasiumi lahutamise vajalikkuses. Sisuliselt on õppekavade tasemel selline otsus riigis juba vastu võetud.

Selliste muudatuste positiivseid mõjusid Tartus on mitmeid, alustades õppe kvaliteedi ja õpikeskkonna paranemisest, õpetajate parematest võimalustest ennast erialaselt arendada kuni raha sihipärasema kasutamiseni välja.

Mart Reiniku kooli põhikooli- ja gümnaasiumiosa lahutamine on vaid üks osa järgnevate aastate laiemast haridussüsteemi ümberkorraldamisest Tartus. Samas, kuskilt tuleb alustada. Reiniku kool, kus suurem osa õppetööst juba leiab aset erinevates hoonetes, tundub loogilise valikuna.

Eraldi peab vaatama seda, mis puudutab gümnaasiumiosa muutmist riigigümnaasiumiks. Esiteks tagab Tartu-suuruses linnas kooli erinev haldamine positiivse konkurentsi hariduses.

Teiseks ei saa ignoreerida ka võimalikku soodsat mõju linnaeelarvele ja vabaneva raha tagasisuunamist Tartu koolidele, sh esmajärjekorras Reiniku kooli põhikoolihoone renoveerimisele. Viimane sõltub loomulikult haridus- ja teadusministeeriumi esmastest lubadustest kinnipidamisest.

Olenemata läbirääkimiste tulemustest astutakse samm, mis tagab parimad õpivõimalused Tartu lastele. Eesti hariduspealinnas peame ära hoidma olukorra, kus teemantidest tahutakse ümmargused kivid ning ümmargustesse kividesse toksitakse mõned nurgad.

Põhikooli- ja gümnaasiumiosa lahutamine annab lastele ja lastevanematele rohkemate valikute võimaluse vastavalt soovidele, võimetele ja tulevikuplaanidele.

Tagasi üles