/nginx/o/2013/07/05/1876324t1h8f0a.jpg)
Jaan Tõnissoni Seltsi liikmed asetasid täna Tartus Gildi tänavas Jaan Tõnissoni ausamba jalamile küünla ja lilled ning ausambale riigimehe kuju jala kõrvale pisikese Eesti lipu.
Tõnissoni selts mälestas hukkamise päeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seltsi juhatuse esimees Krista Aru rääkis, et Tõnisson oli 120 aastat tagasi, 1894. aastal Tartus laulupeo kirjatoimetaja ja tegelikult ka tegevjuht. Tolleaegsetes artiklites andis ta laulupeole senisest suurema kultuurilise aate.
Ühtlasi meenutas Krista Aru 1941. aasta 3. juulit, mil ilmselt Pagari tänava sisevanglas Nõukogude repressiivorgani NKVD poolt Jaan Tõnisson kohtuta hukati. «Tänaseks leitud ajalooallikad viivad sellele järeldusele,» ütles ta.
Tõnissoni viimne puhkepaik ei ole teada. Ise soovis ta endale ja oma pereliikmeile selleks Raadi kalmistut, kuhu ta oli ostnud ka hauaplatsi.
Kui lillekimp ja seltsi juhatuse liikme Siim Vatalini poolt süüdatud küünal olid leidnud koha ausamba jalamil, siirdusid mälestustseremoonias osalenud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja mõttetalgutele.
Tõnissoni üheks suureks teeneks oli ühistegevuse mõtte toomine Eestisse. Mõttetalgutel oli kavas vaagida, mis on 21. sajandi Eestis ühistegevus ja millist ühistegevust vajab tänane Eesti.