Kurepered maitsevad titeõnne

Tavaliselt on valge-toonekure pesas kaks-kolm poega, tänavu pole nelja poja nägemine midagi haruldast. Neli poega on ka selles Tartusse Ranna puiesteele elektriposti otsa rajatud pesas. Foto: Kristjan Teedema

Väikestele uudishimulikele jõmpsikatele räägitakse laste saamisest tihtipeale kurejuttu, tänavu paistab, et rahvapärimuses beebisid toovad valge-toonekured keskenduvad hoopis oma järglaste kasvatamisele.

Mais kutsus Eesti ornitoloogiaühing linnuhuvilisi appi loendama valge-toonekure pesi ja panema kogutud andmeid kirja ühingu veebilehele.

Toonekurgede loendust tehakse Euroopas iga kümne aasta tagant, et saada teada, kuidas sel veel 1980. aastatel väljasuremisohus linnul läheb.

Valge-toonekurgede loenduse eestvedaja Margus Ots märkis, et veebirakenduse kaudu on ligikaudu 500 toonekurehuvilist andnud teavet juba 1600 pesa kohta. «See tulemus on üle ootuste hea.»

Ühing ootab aga jätkuvalt infot kurgede pesitsemise kohta, sest just nüüd on kätte jõudnud aeg, mil kurepojad on end pesas püsti ajanud. Veebirakenduse kaudu saab pesade juurde pesitsusandmeid lisada.

Suured pesakonnad

«Tundub, et tänavu on toonekurgedel hea aasta,» tõdes Ots. Teatatud on mitmest nelja pojaga pesakonnast. «Ise olen ka ühe viiepojalise pesakonna leidnud.»

Kehvematel aastatel leitakse vaid mõni üksik nelja pojaga pesakond ja viiepojalisi üldsegi mitte. Tavaliselt on kurepesas kaks-kolm poega.

Pesitsevate paaride arvule esialgu veel hinnangut anda ei saa, lisas Ots. «Eelmisel kümnendil hindasime valge-toonekure arvukuseks Eestis 4000–5000 paari, ilmselt on neid meil praegu pesitsemas rohkem,» oletas ta. Aga kui palju, see selgub suve lõpuks, kui ruutloendused üle kogu Mandri-Eesti tehtud saavad.

Linnutundjad ise on välja valinud sadakond ruutu suurusega 5 x 5 kilomeetrit, kust linde otsitakse.

Toitu jätkub

Poegade hulk ja pesitsemise õnnestumine sõltub paljuski toidust ning tänavust poegade hulka silmas pidades paistab, et nokaesisega märjal suvel punajalgadel muret pole.

Kurgust lähevad kurgedel põhiliselt alla hiired, suuremad putukad ja vihmaussid ning mõistagi ka kahepaiksed ja roomajad. Jutt, et toonekurg tassib noka vahel poegadele pessa rästikuid või jänesepoegi, kuulub pigem folkloori valdkonda. Nimelt kannavad need suured linnud poegadele toitu üksnes oma söögitorus, täpsustas Ots. Noka vahel tuuakse vaid pesamaterjali. Nii mõnigi oks võib meenutada rästikut ja mätas jänesepoega.

Halbadel aastatel ei pesitse kurgedest pea kolmandik. Mõistagi on ka sel suvel loendatud kurepaare, kel järeltulijaid pole, kuid üldiselt on kurgedele korralik hea aasta, lisas Ots. Vähemasti Lõuna-Eestis pesitsejatel on pojad juba suured ning teevad lennuharjutusi.

Ornitoloogiaühing kutsub kurgi loendama

• Eesti ornitoloogiaühingu veebilehele (www.eoy.ee/valgetoonekurg) on üles pandud rakendus, kuhu saab sisestada teavet kurepesade kohta.