Muulased kasutavad keelelaene mugavusest

Irina Külmoja rääkis, et laensõnade kasutamisel ei pruugita tunda, et öeldakse midagi teistmoodi. Foto: Margus Ansu

Kui keel areneb teises keelekeskkonnas, võtab ta omaks laene. Need pole alati püsivad laenud, vaid sageli on tegemist nähtusega, mida keeleteadlased nimetavad koodivahetuseks.

Kui inimene räägib oma emakeeles, võib juhtuda, et õige sõna ei tule meelde, ning seega võetakse see automaatselt teisest keelest.

Juuni lõpus korraldas Tartu ülikooli vene keele õppetool konverentsi «Oma ja võõras keeles ja kõnes», milles üks osa oli pühendatud teemale, kuidas Eesti venelased kasutavad eestikeelseid laene oma igapäevases kõnes.

Konverentsi korraldaja ja Tartu ülikooli emeriitprofessor Irina Külmoja rääkis, et enamasti niisugused eestikeelsed ütlused, mida kasutatakse venekeelses olmekõnes, on kõneleja teadlik valik, sest lihtsalt ei vaevuta oma keelest õiget sõna otsima.

Kakskeelse inimese puhul oleneb palju sellest, kuivõrd teadlikult hoitakse oma keeli eraldi, ning kui seda ei jälgita, tekibki segakeel.

Emeriitprofessori sõnul filoloogidel üldiselt automaatselt teise keele sõnu kõnes ei esine, sest keelekasutust jälgitakse üsna tähelepanelikult. Vestluses mõnikord, kui ei tule näiteks eestikeelne sõna meelde, ei kasutata automaatselt vene keelt, vaid püütakse seletada, mida öelda sooviti, rääkis ta.

«Ma ei saa rääkida sellest, kui konserveerunud on praegu Eesti venelaste keel, sest oleme ise selle sees, ning ei oska hinnata, kas mõne uue nähtuse või eseme puhul kasutatakse Venemaal just seda või teist nimetust,» tõdes Külmoja.

Mugav laenata

Väljendiga больничная касса tähistavad Eesti venelased haigekassat. Venemaa venelased mõistavad seda kui haiglas olevat kassat, kuhu midagi makstakse. Eesti venelastele tundub korrektne ka семейный врач (perearst), kuid idanaabritele tuleb ära seletada, mida need ütlused tähendavad.

«See on semantiline laen, seega tõlgitakse sõnaühend otse, kuid Venemaal seda ei kasutata,» ütles emeriitprofessor.

Külmoja tõi veel näite seoses sõnaga munakivitee, mida tõlgitakse Eestis sõna-sõnalt – яйцекаменная дорога. See väljend tekitas temas juba lapsena hämmastust, sest tegelikult oleks korrektne булыжник, mis tähistab munakivi, otsetõlkest aga ei saaks Venemaal mitte keegi aru, rääkis ta.

Emeriitprofessori sõnul hakkab Eesti venelane laensõnu kasutama eelkõige mugavusest. Näiteks sõna булыжник pole väga aktiivselt kasutusel, kuigi Eesti venelased tunnevad seda sõna. Rääkides võibolla ei tule kohe õige sõna meelde ning seega improviseeritakse, lisas ta.

Ka sõna bussijaam või hind on venekeelses lauses mõnikord kõlanud eestipärasena. Põhjus on selles, et need tulevad kiiremini meelde, sest näiteks sõna hind nähakse iga päev poes ning seega võetakse kõnelemisel see oma latentsest mälust. Sama on tulnud ette ka näiteks sõnadega leping või sissemaks.

Keeles on aga õigustatud, et asutuste ja poodide nimetusi ei tõlgita, sest muidu ei identifitseerita õiget asutust.

Kui tõlkida Säästumarket otse vene keelde, ei saaks peaaegu mitte keegi aru, missuguse poega konkreetselt on tegemist, tõi Külmoja näite.

Kirjakeelde laenud ei kandu

Eesti keele laenud üldiselt vene kirjakeelde edasi ei kandu, vaid esinevad pigem suulises kõnes. Kuid teatud sõnadega, nagu кандидировать (kandideerima), tehakse vigu. Vene keeles pole sellist tegusõna, valimiste puhul on õige баллотиро­ваться.

Sõna aktsepteerima (акцепто­вать) kasutatakse küll vene keeles, kuid on pangandustermin, samas vene kirjakeeles pole sellele head vastet, millel oleks eestikeelsega sama tähendus.

Näiteks identiteet on sõna, mida vene keeles ei kasutata, vaid hoopis öeldakse идентич­ность, cамоидентифи­кация. «See sõna ei taha kuidagi kasutusele minna. Siiski on nii, et kui Venemaal ei hakata seda kasutama, jääb see ainult kõnekeelde ning pole kirjakeeles aktsepteeritav,» sõnas Irina Külmoja.

Emeriitprofessor lisas, et laenude järgi ei tasu arvata, et idanaabrid ei mõista Eesti venelaste keelt. «Üldjuhul saadakse kõigest aru, kuid paratamatult on väljendeid, mida hääldatakse ja öeldakse teisiti.»

Külmoja sõnul on laenude omaks võtmine ka vanuseti erinev, näiteks noorte inimeste seas on koodivahetus ja laenud rohkem levinud, ning samuti seotud inimese elu- ja keelekogemusega.