Tigutorni saab minna magama

Aime Jõgi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Unearst Heisl Vaher (keskel) ütles, et tema esimesed abilised on unetehnikud Rhoda Vaiksaar (vasakul) ja Tiina Siilak. Koos vaatavad nad arvutiekraanil üht kontrolluuringut (koosneb ülitihedatest siksakjoontest), mis kinnitab, et süsteem on töökorras.
Unearst Heisl Vaher (keskel) ütles, et tema esimesed abilised on unetehnikud Rhoda Vaiksaar (vasakul) ja Tiina Siilak. Koos vaatavad nad arvutiekraanil üht kontrolluuringut (koosneb ülitihedatest siksakjoontest), mis kinnitab, et süsteem on töökorras. Foto: Kristjan Teedema

Tigutorni 18. korrusel on rajamisel unekeskus, kus uuringute tegemiseks seatakse sisse kolm magamistuba. Patsiendile meenutavad need hästi sisustatud eluruume, lisaväärtuseks akendest avanev hunnitu vaade.

Ettevõtmise taga on Tartu or­todontiakeskus ning kõrva-nina-kurguarst Heisl Vaher, kes on unemeditsiiniga tegelnud viis aastat.

Dr Vaher võtab tavapäraseid kõrva-, nina- ja kurguhaigeid vastu Tartu ülikooli kliinikumis ning sealsamas teeb ta doktoritööd, uurides lapsi, kes une ajal hästi ei hinga.

Laste uni on ülitähtis

Heisl Vaher selgitas, et lapseeas ravimata jäänud uneprobleemid jätavad jälje terveks eluks, kuna ööst öösse korduvad hapnikusisalduse kõikumised kehas mõjutavad arenevat kesknärvisüsteemi.

Ka täiskasvanud patsientide halb uni – aastaid kestev norskamine, häälekas hingamine, hingamispausid ja päevane unisus – on tema sõnul saanud vähe tähelepanu.

Juba pool aastat võtab Heisl Vaher unearstina patsiente vastu ka Tartu ja Tallinna orto­dontiakeskuses, kuna ninahingamishäired võivad olla seotud ortodontiliste probleemidega. Põhjuseks on kas suured suulaemandlid ja adenoidid või üla- ja alalõualuu paiknemise häire või keele- ja näolihaskonna väike toonus.

Heisl Vaheri sõnul tekkis just Tartu ortodontiakeskuse ortodondil Triin Jagomägil mõte võtta niisugused haiged kokku, sest süsteemselt ei tegele nendega eriti keegi. «Sealt see alguse sai,» ütles Vaher rõõmsalt, tutvustades uusi ruume ning oma abilisi, unetehnikuid Rhoda Vaiksaart ja Tiina Sii­la­kut.

Uneuuringule tulev patsient saabub kohale õhtul ja lahkub hommikul ning just unetehnikud on need, kes seavad patsiendi uuringuks korda ja jälgivad teda terve öö.

Patsiendi kehale kinnitatud andurid mõõdavad uneaegset ajutegevust, hingamisrütmi muutusi, hapnikusisalduse kõikumist, südametööd, lihasaktiivsust. Uuringu ajal saab unetehnik kasutada ka ravimeetodeid, näiteks lõua ja keha asendeid muutvaid vahendeid või positiivse õhurõhuravi aparaati.

Uuringu hind on 460 eurot, selle sisse kuulub õhtueine ja hommikukohv.

Vaid mõned head unearstid

Eesti tuntuimad unearstid on kahtlemata Marlit Veldi ja Tuuliki Hion Tartus ning Erve Sõõru Tallinnas. Samuti Mae Pindma, kes võtab vastu Tallinnas ja Võrus.

«Unemeditsiin on interdistsiplinaarne eriala,» selgitas Heisl Vaher. «Nii on igal ühel meist oma pädevus. Meie seas on kopsuarst, psühhiaater, kõrva-kurgu-ninaarst ning südamearst ja lastearst.»

Ortodontiakeskuse plaan on tema sõnul võtta sihikule need patsiendid, kes on kerge või keskmise uneapnoega ning kelle uneuuringu eest haigekassa ei maksa, kuna nad pole piisavalt haiged.

«Aga ka kerge ja keskmine häire kipub ikka raskemaks minema,» hoiatas Heisl Vaher. «Neid inimesi saaks aga kindlasti säästa tüsistustest, milleks on kõrge vererõhk, diabeet, ravile allumatu kehakaalu suurenemine, unetus, keskendumisraskused.»

Vaher toonitas, et unehädade puhul on esimene käik siiski perearsti juurde, kes siis vajaduse korral saadab patsiendi eriarstile.

Uus unekeskus

• Tartu ortodontiakeskus avab sel suvel Tigutorni neljatoalises korteris unekeskuse. Uuringud on tasulised.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles