Algaval õppeaastal asub Tartu Ülikooli vabade kunstide professori ametisse lavastaja ja eestlaste elulugude kogumise algataja Merle Karusoo. Kuni selle kevadeni oli vabade kunstitde professori ametis helilooja Arvo Pärt.
TÜ vabade kunstide professoriks nimetati lavastaja Merle Karusoo
Tartu Ülikooli teatel on kõik huvilised oodatud ka Merle Karusoo kursusele «Kaevudes. Elude lood kaasakirjutamiseks», mis kutsub osalejaid arutlema selle üle, kuidas inimelu olulised etapid eri aegadel ja eri põlvkondade poolt läbi elatakse.
Merle Karusoo terav ühiskondlik närv ja võime esitada valusaid küsimusi aitab panna tänaseid tudengeid mõtlema neile moraalsetele valikutele, mis eestlastel viimasel kolmveerandsajandil on olnud. Ülikoolis on ka mitmeid mälu- ja elulugude uurimise projekte, mis loovad soodsa pinnase selle teemaga tegelemiseks, põhjendas Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna dekaan professor Margit Sutrop teaduskonna valikut.
Täna oma 70. sünnipäeva tähistav Merle Karusoo (s 1944) on Eestis, aga ka laiemalt Euroopas ja Venemaal tuntuks saanud sotsioloogilise, dokumentaalse või elulooteatri alusepanija ja eestvõitlejana. Elulooteater on teatrisuund, mis algab uurimistööst ning lõpeb tulemuste esitamisega etenduse vormis.
Karusood peetakse Voldemar Panso õpetuse ja tegevusliku analüüsi meetodi üheks parimaks asjatundjaks Eestis. Suurema osa oma elust on ta töötanud lavastajana, kuid on olnud ka õppejõud, kirjutanud näidendeid ja uurimustöid. Paljuski Karusoo algatusel hakati 1980. aastate lõpus koguma eestlaste elulugusid.
Karusoo lavalooming (59 lavastust) jaguneb põhijoones kaheks: dokumentaalse materjali kogumisel ja dramatiseeringutel põhinevad lavastused ja teiste autorite tekstidel põhinevad lavastused. Tema dokumentaalteatri põhivormiks on monoloogid, mille kaudu saavutatakse maksimaalne siiruse mulje.
Näitlejad iseloomustavad teda kui põhimõttekindlat ja maksimalistlikku lavastajat, kelle proove võib võrrelda meistriklassiga.
Karusoo on pälvinud Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1998), Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2001) ning suure hulga erinevaid teatri- ja näitekirjanduse preemiaid.