Magister uuris peresid Facebookis

Facebooki pääseb tänapäeval nutitelefoni kaudu igal pool ja see on muutunud populaarseks ka vanemate inimeste hulgas. Gerda Suumann ütles, et seetõttu hakkavad paljud teismelised Facebookist lahkuma, et leida oma privaatne koht, kuhu emal-isal asja ei ole. Foto: Kristjan Teedema

Gerda Suumann uuris varateismelisi, et teada saada, mida nad arvavad sellest, kui vanemad kirjutavad aktiivselt nendega samas suhtlusportaalis ja näiteks postitavad neist sinna pilte.

Suhtlusportaali Facebook nõue on, et sellega ühineja oleks vähemalt 13-aastane. See ei takista küll ka noorematel sinna oma kontot tegemast, ja see oli põhjuseks, miks äsja magistrantuuri lõpetanud Suumann oli otsustanud uurida just seda, kuidas 12–13-aastased lapsed oma vanemate internetiellu suhtuvad.

Selleks küsitles ta 15 last ja kuigi hulgaga jäi ta rahule, oleks kulunud ära rohkem vaheldusrikkust. «Mulle sattusid sellised lapsed, kelle vanemad ei olnud Facebookis väga aktiivsed,» rääkis Suumann. Peamiselt lisasid küsitletud laste vanemad pilte endast ja perekonnast.

Head näitajad

Tulemused olid Suumanni hinnangul sellest hoolimata huvitavad ning ka positiivsed. Ta rääkis, et näiteks mitu last mainisid, et neile ei meeldinud vanemate kontole üles pandud pildid. Kui nad seda vanemale ütlesid, võtsid nood häirivad fotod kohe maha.

Gerda Suumanni sõnul on see väga hea näitaja, sest varasematest uuringutest on välja tulnud, et sageli ei võta vanemad laste arvamust sel puhul üldse arvesse.

Veel parem oleks muidugi see, kui vanem enne lapse pildi avaldamist temalt luba küsiks, seda tegid vaid mõne küsitletu vanemad.

Selle vastu, et vanemad Facebookis tegutsevad, ei olnud lastel midagi ja tihtipeale lisasid nad ise ema või isa oma sõbralisti.

Suhtluskanalina oli Face­book Suumanni küsitletud lastele ja nende vanematele väga ebaoluline, pereliikmed kirjutavad omavahel seal vaid siis, kui keegi neist on kaugemal ära. Pigem käiaksegi üksteise pilte «laikimas» ja vahel ka kommenteeritakse.

Leebe suhtumine muutub

Suumann rääkis, et paljude noorte leebe suhtumine muutub vanuse kasvades. Välismaistest uuringutest on välja tulnud, et oma tegevuse vanemate eest varjamiseks teevad noored topeltkontosid: üks viisakas ja kena sugulastele näitamiseks, teine, ausam sõpradega suhtlemiseks.

Facebookist kiputakse mingis vanuses hoopis ära just sellepärast, et vanemad on end seal nii koduselt tundma hakanud, otsitakse teisi portaale ja võimalusi. Täiskasvanuikka jõudnud kasutavad vanematega suhtlemiseks lisavahendina hea meelega jällegi pigem Facebooki.

«Minul endal ei oleks midagi selle vastu, kui mu vanemad Facebookis oleks,» arvas Gerda Suumann. Kuna omavahel räägitakse niikuinii peaaegu kõigest, ei leiaks vanemad tema kontolt küll midagi sellist, mida ta tahaks varjata.

Tema küsitletutest oli mõnel lausa hea meel, et ema või isa liigub Facebookis. «Siis nad ei mõtle, et oh, jälle ta istub Facebookis ja ei tea, mida ta küll teeb seal,» on magistritöös kirjas ühe lapse arvamus. «Et ise istuvad ka ja nad ei tule kiusama mind.»

Mida vanemad laste arvates Facebooki postitada ei tohiks

• Noorte lapsepõlvepilte, eriti alastipilte.

• Pilte täiskasvanust endast puuduliku rõivastusega.

Allikas: Gerda Suumann,

 «12–13-aastaste arvamused oma vanemate sotsiaalmeedia kasutuse kohta»