Tartu kunsti piibel ergastab südamelööke

Tiiu Talvistu (vasakul) ja Mare Joonsalu esitlesid raama­­tut «Pallas» Pallase kunstnike näitusel, mida saab vaa­­data Tartu kunstimuuseumis 10. veebruarini 2011. Foto: Kristjan Teedema

Tartu kunstimuuseumi teise korruse suurim näitusesaal sai huvilistest pungil täis, kui esitlemisele tuli raamat «Pallas». Saalis hõljus pallaslik vaim, mida elavdasid Pallase koolkonna kunstnike tööd seintel.

Raamat oli esialgu kavas avaldada Pallase näituse avamiseks 1. oktoobril 2009. Piibli mõõtu teos – laiust 26, pikkust 31 ja paksust 5,5 cm ning kaalu 3 kilo ja 440 grammi – valmis aga oma tüsedusega võrdelise aja jooksul.

Nagu ütles üks autoritest, Tiiu Talvistu, jäi näiteks mälestuste osa ning veel ühte ja teist siiski kaante vahelt välja. «Paks sai ta tõesti, me vabandame,» märkis ta.

Ta oli tänulik Tiina Nurgale (1918–2006), kelle sulest ilmus aastal 1977 uurimus «Kõrgem kunstikool Pallas 1919–1940» ning seesama täiendatud väljaandena aastal 2004. «Me ei pidanud oma raamatus kirjutama näiteks õppesüsteemist, kuna Tiina Nurk on seda põhjalikult teinud,» lisas Talvistu.

Raamatu kroon

Raamatu «Pallas» tüsedus ja trükki andmisega venitamine ei valmistanud vähemalt kunstiühingu Pallas esimehele Enn Lillemetsale meelehärmi. Pigem vastupidi. Ta rääkis meeldivast erutusest, mis tekkis uudisest 529-leheküljelise teose esitlusküpseks saamise kohta.

«Teine asi, mille pääle mu süda võpatas rõõmsalt, on õpilaste registrid,» ütles Lillemets. «Need panevad raamatule krooni pääle, ilma registriteta raamat oleks kuritegu.»

Raamat on üles ehitatud kronoloogiliselt. Autorite Tiiu Talvistu ja Mare Joonsalu eesmärgiks on näidata kunsti kaudu Pallase õpetajaid ja õpilasi, nende loomingu muutumist ajas ning iseloomustada ajastut, mis neid muutusi soodustas.

Ülevaatlikud tekstid ja rikkalik pildimaterjal toetavad üksteist ja muudavad need muutused jälgitavaks nii kirjasõnas kui ka pildis, reprode (enam kui 500) ja fotodena.

Raamatu tekstiosa käsitleb kooli eellugu, arengusuundumusi 1920. ja 1930. aastatel. Autorid vaatlevad ka sündmusi aastatel 1940–1944, mis tõid kaasa segaduse ja suured kaotused. Ingliskeelsed pikad resümeed annavad hea ülevaate ka võõrkeelsele lugejale.

Hoolikalt toimetatud

Raamat on esmapilgul hoolikalt toimetatud. Seni on silma hakanud vaid üksikud trükivead ja toimetuslikud kõhklused. Kas Pallase kunstikool või Pallase Kunstikool (mõlemad variandid lk 8, suure tähega ka pealkirjades lk 393 ja 396)? Vigane sõna aatsal (lk 49), vigased nimed Aleksandre (lk 54) ja Leppo (lk 164).

Kuid vigu leidub ka piiblis, sest eksimine on inimlik. Need ei riku rõõmu suurest suurepärasest raamatust, mis sisaldab 1920. ja 1930. aastatel eesti kunsti ilme määranud kunstnike ja nende õpetajate töid.

Raamat
Mare Joonsalu ja Tiiu Talvistu, «Pallas»,
keeleliselt toimetanud Kristi Metste, kujundanud Peeter Paasmäe, välja andnud Tartu Kunstimuuseum, trükkinud Greif,
529 lk,
Tartu 2010.