Haridusala abilinnapeal Jüri Sasil on viimasel ajal kõvasti seletamist, mida head Reiniku gümnaasiumi riigistamisest võiks sündida. Kui muud tolku pole, siis Tartu rahandusolukorra päästmisel on kasu mõõdetav.
Reiniku kooli loovutamine päästab linna suurprojekte
5. juuli 2010, 08:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muidugi ei ütle kogenud abilinnapea Sasi, et Reiniku kooli põhikooliosa ja gümnaasiumi lahutamine ning põhikooli riigistamine on majanduslikku kasu silmas pidades ette võetud. Muidugi räägib ta hariduse kvaliteedist, millest muust.
Mõte hakkas idanema talvel, kui riigikogu arutas koolireformi ja Peeter Kreitzberg rääkis riigigümnaasiumide loomisest – Sasile tundus, et üks selline passiks ka Tartusse.
Kas selle mõttevälgatuse juurde käis kalkulatsioon, et Reiniku gümnaasiumi riigistamine säästaks linnale 17 miljonit krooni aastas ning vähendaks laenukoormust 63,4 miljoni krooni võrra, Jüri Sasi ei ütle.
Naljaga pooleks rääkis ta Reiniku kooli riigistamisest juba jaanuaris, aga pärast seda, kui ta 2. veebruaril Tartu rahu aastapäeva ürituste ajal sellest haridusminister Tõnis Lukasega juttu tegi, läks asi tõsiseks ning sel nädalal arutab volikogu ametlike läbirääkimiste alustamist.
Kummalisel kombel on otsuses ja selle õiendis juttu kõigest muust kui mõjust linna rahandusele.
Reiniku kooli poolitamisele pani aluse linnavalitsuse kontraht Riigi Kinnisvara aktsiaseltsiga (RKAS) Vanemuise 35 koolihoone ehk Tartu rahu maja renoveerimiseks Reiniku gümnaasiumiosa tarbeks. Paraku muutusid läinud aastast raamatupidamisreeglid ja RKASiga sõlmitud lepinguga võetud kohustusi tuli hakata kajastama linna laenukoormuse arvestamisel.
Suuresti seetõttu, aga kindlasti ka masu ja üksikisiku tulumaksu vähenemise tõttu on linna laenukoormus jõudnud 60,5 protsendini tuludest. See on pool protsenti lubatust rohkem, mis tähendab, et juurde laenata enam ei saa.
Näpud põhjas?
Läheks Reiniku kool koos kohustustega riigile, saaks linn vabamalt hingata. Seejuures käivad kõnelused ka Masingu kooli riigistamise üle. Ka selle kooli maja, Vanemuise 33, on remonditud RKASi abiga. Aastani 2025 tuleb kahe koolimaja eest kokku koos intressidega RKASile maksta 184,5 miljonit krooni.
Laenude põhiosa kahe maja peale kokku on 102,3 miljonit krooni.
Läinud nädala andmeil oli linnal laene võetud 717,5 miljoni krooni eest.
Rahvaliitlasest abilinnapea Karin Jaanson, kes põhimõtteliselt toetab põhikooli ja gümnaasiumi lahutamist ning leiab suuri plusse ka riigigümnaasiumil, ütles, et majanduslik argument kindlasti toetab selle kooli staatuse muutmist.
Ka linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Olev Raju tõdes, et linna rahandusele mõjuks kooli riigistamine kindlasti hästi. Kuid kindel ei ole ju veel miski.
Opositsioon, mõistagi, maalib linna rahaasjadest koledama pildi, kui koalitsioonipoliitikud endale lubada saavad. Volikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juht Tõnu Ints ütles, et rahaasjadega on seis karm ja sellest on tingitud ka Reiniku kooli tehing.
«Et linnaeelarve ilusti edasi kestaks, on vaja laenukoormust tunduvalt vähendada, 55 protsendile puhastulust,» rääkis ta. «Muidu ei saa suuremaid investeeringuid ja projekte järgnevatel aastatel üldse teha. Reiniku loovutamisega olukord leeveneb.»
IRLi Tartu piirkonna juht Peeter Laurson leidis, et oli põhimõtteline viga buumi ajal laenuraha toel kallilt ehitada, tulnuks hoopis laene tagasi maksta.
Üks pool on laenukoormus, aga päevast päeva kostab linnavalitsusest jutte ka igapäevakulude vähendamisest. Olgu või palju räägitud videvikutunnid, mil raha säästmise nimel tänavavalgustust kuidagi sisse ei raatsita lülitada.
Meenutagem ka tänavate remonte, kus paiguti tehakse Tootsi kombel pool rehkendust, olgu näiteks Ilmatsalu tänav. Või meenutagem linnaametnike kurtmist, et Kesk tänav saab küll uued kõnniteed, aga remondist räsitud sõiduteele uue asfaldi panemiseks lihtsalt ei jagu.
Või meenutagem, kuidas piletihindade tõusust kõnelnud kahjumit teenival Aura keskusel tuleb linna otsusel hakata suuremat renti maksma.
Võib-olla lõppeks ka vaksalihoone asjus lõputu kassi-hiiremäng, kui linna finantsvõimekus taastuks.
Jaanson tõdes, et kui on majanduslangus ja linnaeelarve kahaneb, ei ole võimalik, et seda ei ole linnatänavatel tunda. Paratamatult see tundmine tekib.
Jaanson tutvustas kuue kuu tulumaksu laekumise värskeid andmeid. See tululiik määrab suuresti linna tegutsemisruumi. Võrreldes 2008. aastaga on tulumaksu poolaastaga laekunud 84,7 miljonit krooni ehk 19,5 protsenti vähem. Mullusega võrreldes on laekunud 52 miljonit ehk 12,9 protsenti vähem. «See sunnib oluliselt kokku hoidma igalt poolt,» nentis Jaanson.
Jaanson tõdes, et Tartu investeerimisvõime on hoolimata masust suhteliselt korralik, aga tänu eurorahale. Selleta oleks investeeringute osa eelarvest alla 10 protsendi.
Ints küsis, kust kohast ikkagi võtab Tartu selleks raha, et remontida ära seni veel remontimata koolimajad, kusjuures pooltel majadest vajab hädasti remonti küttesüsteem.
Sasi andmeil oleks koolimajade remondiks vaja umbes pool miljardit krooni, lisaks veel kaht uut koolimaja. Kummagi hind umbes 60 miljonit krooni.
Raju hinnangul saab Tartu hakkama ja võrdluses end lootusetult lõhki laenanud 25 omavalitsusega vajaks hinnang «näpud põhjas» täpsustamist.
Kõik pole otsustatud
Nagu osutas Raju, möönis Sasigi, et Reiniku kooli riigistamine ei ole veel sugugi kindel. Riigigümnaasiumi tahtjaid on mujalgi, aga tema meelest võiks Tartu end suhteliselt kindlalt tunda, sest oli üks esimesi kõneluste alustajaid.
Et Reiniku kooli ülevõtmisega võtab riik endale ka laenukohustused, seda pole Tartu haridus- ja teadusministeeriumi eest varjanud.