Uudne õhupallijooks aitab taastuda

Leila Luik jookseb parasjagu 32 kilomeetrit. Distants on jaotatud seitsmeks etapiks, millest igaühel peab ta hoidma erinevat tempot. Et tal on väike jalavigastus, siis niisugust erilist liikurrada kasutades saab ta joosta vähendatud kehakaaluga. Tagaplaanil seisavad spordi-füsioterapeut Tauno Koovit (vasakul) ning spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku direktor Rein Kuik. Foto: Margus Ansu

Leila Luik lõpetab maratoni eritreeningut. Treener Harry Lembergi valvsa silma all on ta tõusva tempoga läbinud 32 kilomeetrit. Tippsportlane tõmbab ümber oma vöö käiva luku sirinal lahti ja astub hiiglasliku õhupalli seest välja.

Treening leiab aset Tartu ülikooli kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravikliinikus antigravitatsiooni liikurrajal. See oleks pealtnäha üsna tavaline jooksulint, kui sel poleks juures tehnoloogiat, mis võimaldab treenida ka vähendatud keharaskusega.

Treener Harry Lemberg selgitab, et Luigel on väike jalaprobleem ja päris loomulikes tingimustes ta niisuguse intensiivsusega harjutada ei saaks.

Aga kuna augustikuus seisavad Zürichis ees Euroopa meistrivõistlused ja seal tuleb Leila Luigel maratoni joostes Eesti riiki hästi teenida, siis selle ainulaadse trenažööri võimalused aitavad tema heasse vormi viimisele jõudsalt kaasa.

Leila Luik alustas antigravitatsiooni liikurrajal treeninguid üle-eelmisel nädalal, joostes vaid poole kehakaaluga. Äsjalõppenud treeningu sooritas ta 80-protsendise kehakaaluga.

«Kui kehakaal on tavalisest kergem, on jalgade koormus väiksem ja nii ei tunne ta haiges kohas valu,» ütleb Lemberg. «Valu on just peamine, mis segab. Praegu saab Leila kõik asjad ära teha, ta ei ole pidanud treeninguid vahele jätma.»

Jooksumustri analüüs

Füsioterapeut Tauno Koovit viibib samuti Leila Luige treeningul. Tänu kolmele kaamerale, mis salvestavad jooksja jalgade töö eest, kõrvalt ja tagant, on arvutis võimalik saada selge pilt ka sportlase jooksumustrist.

«On väga oluline jälgida, kuidas ta joostes jala maha paneb,» selgitab Koovit. «Kui ta teeb seda vales asendis, siis tõenäoliselt ei tee mõni lihas õigesti oma tööd ja me saame välja mõelda ekstra treeningu selle lihase jaoks.»

Spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku direktor Rein Kuik lisab, et kliinikumi jõudnud uus tehnoloogia on taastusravis revolutsioonilise tähendusega.

«Kiirem taastumine tähendab sportlase rahulolu ja paremaid tulemusi,» räägib ta.

Antigravitatsiooni liikurrada ei ole sugugi mitte ainult tipp- või harrastussportlaste teenistuses, vaid see on kasutatav ükskõik mis eas inimeste taastusravis, näiteks pärast liigesevahetuse operatsioone, samuti kaalulangetuse programmides ja neuroloogilises taastusravis.

Patsientide taastusravi

«Ka patsiendid saavad asuda varakult tegema harjutusi, mis on nende lihastunnetuse ja koordinatsiooni arendamisel vajalikud,» selgitab Rein Kuik. «Videopilt aitab sammumustrit korrigeerida, sest sõltuvalt haigusest võib inimesel olla väga keeruline ise oma jalge ette vaadata. Suure ülekaaluga patsientidel on liikumine mõnikord hoopis vastunäidustatud, aga siin on treeningu ajaks võimalik kaalu vähendada.»

Seade läks maksma umbes 56 000 eurot. Sellist tehnoloogiat mujal Balti riikides ei ole.

Arvamus

Leila Luik

maratoonar

Selline treenimisvõimalus oleks pidanud Eestis ammu olema. Nüüd ei pea ainult rattaga sõitma või veejooksu tegema, kui sul on mingi vigastus – saab ka päriselt joosta. Ja ise reguleerin, mitu protsenti kergema kehakaaluga ma treenin.

See tunne joostes ei ole nüüd midagi väga erilist. Ma tajun oma jalgu ja kõiki lihaseid nagu tavaliselt, ainult säärepiirkonnas ei ole seda valu, mis muidu väljas treenides oleks.

Jooksed nagu õhupallis, mis puhutakse õhku tihedalt täis. Ja kuna see pall on ümber su vöökoha ja õhk välja ei pääse, siis see tihe õhk tõstab sind natuke nagu maast lahti ja teebki kergemaks.

Hoopis pärast, kui pallist välja astud, on kontrast suur – jalad on üllatavalt rasked.