/nginx/o/2013/07/05/1876346t1h5455.jpg)
/nginx/o/2014/06/19/3130783t1h85e3.jpg)
«Milline on sibul?» küsib pisike poiss rühmakaaslastelt Krõlli lasteaia rohetavate peenarde juures seistes. Selleks, et taolisi küsimusi lastel vähemaks jääks, need peenrad sinna tehtigi.
Lapsed õpivad tundma sibulat-tilli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Krõlli lasteaia kolm õpetajat Maive Runtel, Signe Kaasik ja Ly Raave taotlesid mullu linnalt raha, et maja kõrvale õpetlik aiamaa rajada.
Runtel rääkis, et mõte oli tiksunud juba varemgi ja kuna ta ise on varem tegelenud aiakujundusega, otsustati tavaliste peenarde asemel ehitada hoopis uhked peenrakastid.
Kõik eeltööd, millele ka lapsevanemad kaasa aitasid, said tehtud juba sügisel, suureks istutamiseks ja külvamiseks läks kevadel.
Kõigepealt pandi paika, millised taimed millisele jupile külvatakse, ning seejärel loositi igale rühmale oma lapike välja. Ka juhtkond sai oma nurga, mida hooldada.
Töö algas varakult: ühes rühmas kasvatati ette kartulit, teistel sirgusid aknal tomatitaimed. Runteli enda rühm käis õppekäigul üheskoos turult salatitaimi ostmas.
Tomat tuleb poest
Kertu Valjala, kellel käib Krõllis kaks last, üks viie- ja teine kuueaastane, on aianurga arenguga hästi kursis – iga kord, kui ta käib lastel järel, veetakse ta kättpidi kasvavaid taimi üle vaatama.
Temale need peenrad meeldivad, eriti sellepärast, et lapsed ise on sellest nii erutatud. Kodus neil aiamaavõimalust ei ole. «Mina olen väga rahul, see on väga kihvt idee,» arvas Valjala.
Runtel ütles, et kuna suur osa lasteaia lastest on sealtsamast Annelinnast, ei olegi neil võimalust kunagi lähedalt näha, kuidas toidutaimed kasvavad.
«Maasikas kasvab turul kastis, tomat tuleb poeriiulist ja seda, et kartul tuleb maa alt, mitte ei kasva viljana, nad ei teagi,» rääkis õpetaja.
Maal vanaema-vanaisa juures selle kõige õppimine ei tule ka enamiku puhul kõne alla, sest vanavanemadki elavad sealsamas lähedal Annelinna korterelamus.
Kuna kevad oli soe ja märg – kasta pole peaaegu vaja olnudki – vohab peenardel kõrge rohelus. Ravimtaimede peenras pole lehtede vahelt mulda nähagi ja kartulid ulatuvad pihani.
Vaid kurgipeenras on maa must ja üksikud kidurad taimed on möödunud nädalate jahedad ilmad üle elanud. «Aga see on ka lastele õpetuseks, et vahel võib saak ikalduda,» arvas Runtel.
Suurem hooldustöö jääb peenardel muidugi õpetajate teha, aga suuremad lapsed aitavad samuti rohida. Rühmadega käiakse koos vaatamas ja õppimas, kuidas taimed kasvavad ja millise varre külge milline vili tuleb.
Sügisel laadale
Salatilehti, tilli, sibulat ja muud sarnast käivad lapsed pidevalt näksimas, maasikadki saavad ilmselt kohe otsa, kui need punaseks peaksid minema. Mis saab aga kartulitest ja kaalikatest, kui need kord kaevamisvalmis on?
«Meil on siin sügisel mihklilaat, mõtlesime need seal pidulikult maha müüa,» pakkus Runtel. Tilli ja sibulat käivad kokad juba praegu laste supi peale lõikamas.
Õppekava toetavad projektid
• Tartu haridusosakond on 2012. aastast kuulutanud välja selliste projektide konkursse, mis aitavad kaasa õppekava rakendamisele, praegu saavad raha taotleda nii lasteaiad, põhikoolid kui gümnaasiumid.
• Sel kooliaastal tehti selle toetuse eest veel näiteks Raatuse koolis õpitubade päevad ja kunstigümnaasiumis kasvatasid kolmanda klassi õpilased ise seemnetest müügiks lilli.