Noored aitavad rattaaia uuele elule

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kus tõukajal hoogu napiks jäi, viskas teine reha käest ning aitas kruusakäru künka otsa tõmmata. Poisid ja tüdrukud rassisid üksmeelselt laagris, et rattakrossirada ikka valmis saaks.
Kus tõukajal hoogu napiks jäi, viskas teine reha käest ning aitas kruusakäru künka otsa tõmmata. Poisid ja tüdrukud rassisid üksmeelselt laagris, et rattakrossirada ikka valmis saaks. Foto: Kristjan Teedema

Juba paar nädalat on Tabivere valla noored vedanud Piibe maantee kõrval asuvale ehitusplatsile kärudega kruusa ja silunud seda rehadega arvukatele küngastele, et valmiks Eesti suurim BMX-krossi rada.

Kahenädalane töö- ja puhkelaager, millest võttis osa 15 kohalikku noort vanuses 13–15, sai läbi reedel. Selle ajaga sai 350 meetri pikkune rattakrossirada kaetud kruusakihiga. Küsimusele, kas tulete uuel nädalal kohe rada proovima, vastasid poisid, et kindlasti. Tüdrukud jällegi, et pigem mitte.

Esimene velodroom

Tormi külla Piibe maantee äärde jäävat rattaaeda peetakse Eesti vanimaks trekisõidurajaks, mis valmis 1897. aastal Saadjärve Jalgratta Sõitjate Seltsile. Võistlusi pidas selts sellel rajal üsna tihti tervelt 16 aastat järjepanu. Ajalookirjeldustest on aga näha, et raja kasutamine lõpetati 1912. aastal, mil tekkis renditüli maaomanikuga.

Terve sajandi seisis velo-trekk niisama ning sinna kasvasid suured puud. Ajapikku küpses kohalikel elanikel plaan rada uuesti kasutusele võtta.

Mullu projekteeriti kunagise velotreki raja sisse BMXi rada. Selliselt, et vana rajajoon säilib ja vajaduse korral saab selle uuesti kasutusele võtta.

Tööd algasid rattaaias tänavustel «Teeme ära» talgutel võsaraie ja okste koristamisega. Peagi toodi kohale ka traktorid, millega rajati künkad ja kuivenduskraavid. Viimastel nädalatel katsid kohalikud noored raja 10–15 sentimeetri paksuse kruusakihiga. Suuremad kurvid asfalditakse juba hiljem.

«Noored on lahedad. Kõik teevad tööd rõõmuga ja kedagi ei pea sundima,» rääkis laagri korraldanud mittetulundusühingu M.A.R.S.S. juhataja Merike Rekor. «Kui läks arutamiseks, millal me Ahhaasse läheme, otsustasid noored ühiselt, et mitte mingil juhul tööajast,» tõi Rekor näite.

Peale selle, et noored tõepoolest tahavad rattarada ja on nõus selle nimel palju tööd tegema, saavad nad laagris ka teistsuguseid elamusi.

Igal õhtul küpsetati pannkooke ja vahvleid, käidi IdaVirumaal ekskursioonil ning saadeti jalgratastel laulupeotuld.

Sobib ka suurvõistlusteks

«Algul mõtlesime, et teeme ainult endale, oma noortele ja väiksema, aga töö käigus läks isu järjest suuremaks,» rääkis rattaraja ehitusest jalgrattaklubi Vooremaa Centrum juhatuse liige Tarmo Raudsepp. Nii hakkabki Tormi küla rada vastama kõigile rahvusvahelistele nõuetele ning sobib tulevikus ka suurvõistlusteks.

Ehitus läheb maksma 23 500 eurot, millest 20 000 sai rattaklubi põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti programmist Leader. 3500 eurot pani klubi oma vahenditest.

Teha on jäänud veel palju, kuid suve jooksul peaks rada valmis saama.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles