Rektor: reformi sisu on otsustatud

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm Foto: Margus Ansu

Esmaspäevasel istungil otsustas Tartu ülikooli nõukogu toetada ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi, ent jättis ülikooli uue põhikirja kinnitamata. Nõukogu tegi senatile ettepaneku kaaluda akadeemiliste üksuste erinevaid nimevariante, mis toetaksid seniste teaduskondade identiteeti. Nimelahenduste kohta teeb ülikooli senati otsuse tõenäoliselt täna.

Rektor Volli Kalm, õigusteadlastel on viimastel nädalatel väga ärevad ajad olnud. Kuidas teil läheb –  magate hästi ja piisavalt?

Jah, muidugi! Miks peaks mul olema uni halb?

On tulnud suur reaktsioon. Kriitikat kavandatava reformi kohta on tulnud nii ülikooli seest kui väljast.

Reaktsioon on olnud korralik! Aga mulle on olnud oluline ka see reaktsioon, mis tuli nõukogust. Nõukogu ütles, et toetab ülikooli juhtimis- ja struktuurireformi täiesti üksmeelselt.

Tegelikult ei toetanud üksmeelselt.

See tuli pärast välja, jah. Aga see vaielgu nad omavahel selgeks. Mina ei taha seda kommenteerida.

Kui me vaatame nõukogu otsust, siis seal on selgelt kirjas, et nõukogu toetab juhtimis- ja struktuurireformi.

Ja kinnitab, et just see ongi see, mille kohta on nõukogu  senatile ka soovitusi andnud, ja mida ta senatilt on oodanud. Kolmandaks nimetab ta otsuses täiesti õigustatult küsimuse, et nii-öelda nimi, millega identiteeti seostatakse, see küsimus tuleks senatil uuesti läbi vaadata.

Ühes oma arvamusloos olete öelnud, et teie nimemaagiasse ei usu.

Ega ma ei usu endiselt. Ma usun, et identiteet on erialal või valdkonnal või mingil tegevusel. Sisu on see, mis kannab ühe eriala identiteeti edasi.

Reformi vastased on väga selgelt öelnud, et neid nimemängud ei huvita. Nad tahavad säilitada oma autonoomia ja jätta enda kätte otsustuspädevuse. Kas lisaks reformi nn nimeküsimusele hakatakse senatis arutama ka sisulisi asju?

Reformi sisulisi asju on ülikoolis arutatud poolteist aastat.

Kuidas on siis võimalik, et …

Jah, see on ka mulle natuke arusaamatu, et kuidas on võimalik öelda praegu, et kõik see tuli uudisena ja me ei teadnud sellest midagi ja nii edasi.

Kuidas on ikkagi võimalik, et pooleteist aastaga pole suudetud oma alluvatele selgeks teha, et see reform on hea ja miks see hea on? Rääkisin Tartu ülikooli suurima teaduskonna dekaaniga ja ta väitis, et ei saa siiani aru, miks on vaja luua just neli teaduskonda ja miks just need neli. Kas kuskil on jäänud töö tegemata?

Täiesti võimalik, et kuskil on jäänud töö tegemata. Aga seesama sotsiaal- ja haridusteaduskonna dekaan on ka öelnud juhtimisreformi kohta, et see on tema arvates liiga nõrk ja väeti ning vaja oleks jõulisemat reformi. Need on tema sõnad ülikooli valitsuses.

Mis senati istungil seoses uue põhikirjaga toimuma hakkab?

Senati istungil toimuvat ei ole mul võimalik ette kirjeldada. Ma ei saa senati juhina ette öelda, mida senat teeb. Me hakkame kaaluma seda ülikooli nõukogu ettepanekut, mis soovitab lahendada akadeemiliste üksuste nimeküsimust.

Nõukogu otsus ei sisalda nime ettepanekuid. See, milliseid variante nõukogu arutas, oli lahtine loend. Need olid need, mis käisid nõukogust läbi, aga nagu te teate, saab nõukogu panna põhikirjale veto või kiita see heaks. Nõukogu vetot ei pannud, sellisena nagu see on, heaks ka ei kiitnud, soovitas tulla tagasi nimeküsimuse juurde ja täpselt selle ettepanekuga ma senatisse lähen.

Esimene ettepanek saab olema see, et senat võtaks põhikirja küsimuse päevakorda. Kui senat võtab selle küsimuse päevakorda, mida ma väga loodan, siis arutatakse, kuidas reguleerida nime identiteedi küsimus.

Ehk siis räägitakse ainult vormilisi küsimusi ja mitte sisulisi – kas mõne teaduskonna võiks veel alles jätta, kuidas jagunevad õigused?

See on juba otsustatud.

Teie üks põhiline argument on olnud, et tugevate instituutide loomine suurte teaduskondade sees annab akadeemilistele üksustele senisest tugevama ja selgema mandaadi oma erialaste küsimuste otsustamiseks. Mida see tähendab?

Näiteks seda: praegune õigusteaduskonna dekaan Jaan Ginter, kes on ka sotsiaalvaldkonna nõukogu juht, põhimõtteliselt see nõukogu, millest saab siis sotsiaalteaduskonna nõukogu, saab olema rektoraadi liige. Praegu on õigusteaduskonna dekaan üks üheksast dekaanist ja kolme kolledži direktorist, kes kohtub kord kuus rektoraadiga nõuandvas kogus, siis on ta rektoraadi liige.

Siiski on vastuseis väga suur olnud.

Mida rohkem ma juristkonna esindajatega räägin, seda rohkem ma saan aru, et see informatsioon, mis on läinud meie õigusteaduskonnast juristkonna esindajatele, on olnud poolik.

See, mille peale nad kõik siin kirju saatsid, et õigusteaduskond likvideeritakse, et enam professoreid valida ei saa, raha võetakse ära, see on nii kaugel tõest, kui see üldse võimalik on.

Ülikooli põhiliseks struktuuriüksuseks saab edaspidi olema instituut või instituudi auastmes olev akadeemiline üksus ja ma loodan, et senat parandab põhikirja nii, et ka see võib kanda teaduskonna nime ja hakkab ka vastutama õppe sisu ning teadustöö kvaliteedi eest.


Arvamused

Milliste ootustega seoses ülikooli uue põhikirjaga senatisse lähete?

Raul Narits

Senati liige, võrdleva õigusteaduse professor

Nagu ma aru saan, hakkabki senat kohapeal algatatud küsimuste raames läbi vaatama neid ettepanekuid, mis nõukogu senatile esitas.

Need ettepanekud ei puuduta praegu mitte kogu ülikooli identiteeti, millele juhtis tähelepanu nõukogu. Minu meelest koosneb identiteet mitte ainult välisest küljest, ütleme siis nimetusest, vaid ka sisust. Loodan, et senat käsitleb seda identiteedi küsimust mitte ainult võimaliku nime, vaid ka sisu kontekstis. See on minu lootus.

Julgen arvata, et võib-olla oleks vaja teha mõningaid täpsustusi selle struktuurireformi käigus välja pakutud struktuuriüksuste pädevuses.

Ain Riistan

Senati liige, Uue Testamendi lektor ja religiooniuuringute teadur

Väga raske on öelda, mida ma ootan. Võin öelda, mida ma ei oota. Välja on pakutud nimeparandus.

Esimene variant on, et loodava suure teaduskonna sees säiliks väiksematel üksustel võimalus kasutada oma nimetuses sõna teaduskond. Teine variant, et oleks neli teaduskonda, aga üks nendest oleks pikema nimega, see oleks siis õigus- ja filosoofiateaduskond, ja kolmas variant, et sõna teaduskonna asemel kasutatakse sõna valdkond. Neist ei ole ükski hea variant.

Nagu rektor on väga selgesti rõhutanud, ei puuduta see reform ei ülikooli teadustööd ega õppeööd, see tähendab, et seal midagi ei muutu. Ainuke, mis muutub, on see, et rektor peaks saama oma töö lihtsamaks. Praegune reform, mida teostatakse, pole ju ei millegi muu kui juhtimise efektiivsuse huvides.

Selliste asjade nimel ajaloolised traditsioonid lihtsalt prügimäele heita on väga kummaline.