Tartu Herbert Masingu kooli keldriruume välja ehitanud firmad soovivad, et linn taganeks osaühinguga Rahva Kinnisvara sõlmitud peatöövõtulepingust ja maksaks tehtud tööde eest otse neile.
Masingu koolist paisub ehitustüli
Üheksat alltöövõtjat esindava õigusbüroo KL Consult juhataja Meelis Leisi sõnul on tema klientidel põhjendatud kartus, et Rahva Kinnisvara plaanib kostitada neid külmade arvetega.
Veebruarist maini pidanuks Rahva Kinnisvara tasuma alltöövõtjaile järk-järgult tehtud ehitustööde eest üle 970 000 krooni. Suurim võlausaldaja on 336 000 krooniga Balti Ehitus Service.
«Alltöövõtjate hinnangul on asi kummaline eelkõige seetõttu, et kogu ehitustegevus on algusest peale toimunud ebaseaduslikult,» toonitas Meelis Leis. «Puudub ehitusluba, puudub omanikujärelevalve.»
Riigifirma eitab petmist
Leisi selgituse järgi kumab tekkinud segaduse ja kohuva vastasseisu taustana Tartu linnavalitsuse ja Masingu kooli juhtide kesine suhtlus. Eriti olulisena tõi Leis aga välja aktsiaseltsi Riigi Kinnisvara kahtlase asjaajamise. Viimane on linnaga sõlmitud hoonestusõiguse lepingu alusel koolimaja peremees ning korraldas ehitushanke linnaga sõlmitud käsunduslepingu alusel.
«Tellijat esindas Riigi Kinnisvara projektijuht Margus Männo, kes on väljastanud eksitavat infot, jätnud mulje kooli juhtkonnale, et teostab ise omanikujärelevalvet,» märkis Leis. «Alltöövõtjaile on jäänud mulje, et Riigi Kinnisvara oma töötaja kaudu ja Rahva Kinnisvara on üritanud teadvalt petta enamikku alltöövõtjatest.»
Männo Tartu Postimehele petmiskahtlustust ei kommenteerinud, vaid saatis vastuse Riigi Kinnisvara juhatuse liikme Elari Udami nimel. Selles seisab, et Riigi Kinnisvara pole esitanud ühtegi võltsingut ega tee koostööd peatöövõtjaga. Vastupidi, Rahva Kinnisvara esitatud ehituse täitedokumentatsiooni ei ole vastu võetud, märgitakse kirjas.
Linn on äraootav
Tartu linnasekretäri Jüri Mölderi kinnitusel ei tõtta linnavalitsus Rahva Kinnisvaraga sõlmitud töövõtulepingust taganema ja alltöövõtufirmadega otse arveldama.
Kõigepealt ootab linnavalitsus ära, kas Rahva Kinnisvara täidab tema nõudmise kõrvaldada ehitusdokumentatsiooni puudused 7. juuliks. Seejärel otsustatakse, kas rakendada leppetrahvi, tellida ehituslike puuduste kõrvaldamine Rahva Kinnisvara kulul mõnelt teiselt firmalt jne.
«Linnapoolsed võimalused tagada, et alltöövõtjad rahast ilma ei jääks, on üsna vähesed,» tõdes Mölder.
Ta märkis, et loogiliselt võttes ei saa Rahva Kinnisvara maksta alltöövõtjaile enne, kui on linnalt ehitusraha kätte saanud. Linn ei saa aga otsi kokku tõmmata seni, kuni osa korrektseid ehitusdokumente on puudu. «Paraku kujunes nii, et kui alltöövõtjail tekkis hirm, et nad rahata jäetakse, keeldusid nad peatöövõtjale dokumente üle andmast,» sedastas ta.
Rahva Kinnisvara omaniku Antonio Ereminiga, kes kandis selle aasta kevadeni Valdis Taime nime, Tartu Postimees ühendust ei saanud.