Rasked asjad on tehtud: lõputunnistusele hinded välja võideldud ja eksamid ammu selja taga. Nüüd on tublidel koolilõpetajatel jäänud üle veel vaid ennast iga paari päeva tagant uuesti üles lüüa ja vastuvõttudel-aktustel käia.
Jäänud on vaid peod
Eile pärastlõunal võtsid kõige paremaid lõpetajaid vastu Tartu linna ja maakonna juhid ja nagu juba tavaks, ikka ajaloomuuseumi valges saalis. Kõik muu läks tavapäraselt, aga igasugused pidulikud pildid tuli tänavu teha sees, sest õues möllasid vaheldumisi lumi ja vihm.
Tavapäraste asjade hulgas olid ka kõned, lõpetajate poolt ütles oma sõnad seekord Miina Härma gümnaasiumi peatne vilistlane Anete Sammler.
Sammler rääkis, et kõnet kokku panna oli raske, sest täpset sihtrühma polnud paigas. Lisaks ei ole ta ise päris tartlane, vaid elab hoopis Jõgevamaal. «Aga mulle meeldib, kui on intelligentne publik, kes mõtleb kaasa,» jäi neiu rahule.
Teistele julgustavaid sõnu jaganud ja oma mõtetest rääkinud Sammler ise plaanib nüüd edasi õppida muusikat. Kus ja mida täpselt, ei tahtnud ta veel ärasõnumishirmus rääkida, isegi katsete aegu pole ta veel täpselt üle vaadanud.
Seda teadis Sammler aga juba öelda, et oma heade õppetulemuste eest saadud hõbemedalist ja isegi eksamitulemustest (kui need kord selguvad) sisseastumisel suurt kasu pole: kõrgkoolid vaatavad rohkem enda tehtud katsete tulemusi.