Et teist nii mahukat ja ülevaatliku teost Eesti levinuimast puust varem ilmunud ei ole, kogunes kolmapäeval maaülikooli metsamajja raamatu «Mänd Eestis» esitlusele lõviosa tänastest metsandusteadlastest alates noortest ja lõpetades väärikate emeriitprofessoritega.
Kaante vahele jõudis monumentaalteos männipuust
«Malle, sa oled meile kõigile oma sünnipäeva puhul kingituse teinud,» lausus metsaökoloogia professor Kalev Jõgiste, õnnitledes monograafia koostajat Malle Kurmi ühtaegu nii raamatu ilmumise kui ka hällipäeva puhul. Jõgiste on ka üks raamatu 25 autorist.
«Tegemist on vaieldamatult saavutusega,» tõdes metsakasvatuse professor Hardi Tullus, viidates trükilõhnalisele teosele. Männikud moodustavad umbes 40 protsenti Eesti metsadest. «See puuliik on väga hästi uuritud, kuid kokku võtvat ülevaatlikku teost seni polnud.»
Unistus sellisest raamatust on olnud juba ammu, tõdes teose koostaja ja toimetaja Malle Kurm. «Eesmärk oli koondada raamatusse eri põlvkondade metsameeste uurimused. See on meie ühine looming,» rõhutas Kurm kolleegide poole pöördudes. Sama põhjalikult on eesti keeles varem käsitletud üksnes haaba.
Kurmi sõnul saabus esimene peatükk raamatusse juba kolm aastat tagasi, viimaseid tekste tahtsid nende autorid lihvida aga ka veel vahetult trükkimineku eel. Lõpptulemusena valmis populaarteaduslik teos, millest peaksid väärtuslikku lugemist leidma nii teadlased, tudengid kui teisedki loodushuvilised.
Kokku 521-leheküljeline teos algab männi üldiseloomustusega. Männi perekonda kuulub umbes sada liiki ning enam-vähem kõik neist on raamatus väiksemas või suuremas mahus ka ära kirjeldatud, sõnas avapeatüki kirjutanud dotsent Ivar Sibul. «Liike võib juurde tulla, sest DNA-analüüse tehakse pidevalt,» lisas ta.
Tähelepanu saavad ka puu kasvatamise ja selektsiooni teemad, hoolduse ja raie küsimused, puuliigi seosed kliima ja ulukitega. Samuti käsitletakse kahjureid ja haigusi, puidu struktuuri ja koostist aga ka selle puu väärtust ja kasvatamise tasuvust.
Keskkonnainvesteeringute keskuse raha eest Vali Pressi trükikojas valminud raamat ei jõua müüki, vaid sellega saab tutvuda raamatukogudes, maaülikooli instituutides, Eestimaa Looduse Fondis, keskkonnaagentuuris ning teistes organisatsioonides.