Aparaaditehase räämas ruumid täidab loomevaim

Lemmit Kaplinski (paremal) näitas majahuvilistele tehase viiendas korpuses sellist ruumi, kus pärast remonti hakkab käärima õlu. Foto: Margus Ansu

Taas sirutab Tartus tiibu kultuuritehase lennukas mõte. Kaks aastat pärmivabrikut täitnud samalaadne loomevaim kängus majanduslikus surutises. Uut hoogu laseb juba pisut paista aparaaditehas Pauluse kiriku lähedal.

Trükimuuseumi juhatuse liige Lemmit Kaplinski on viimased neli-viis aastat rääkinud Tartusse kultuuritehase loomise vajadusest. «Mul on väga hea meel öelda, et tõenäoliselt seisame nüüd Tartu kultuuritehases, mis kannab nime Aparaaditehas,» ütles ta.

Nõnda kõneles ta laupäeval Riia ja Kastani nurga hoonekolaka viiendas korpuses, mille trepikojas ja muudes ruumides on seintel värv laiguti maha koorunud ja kohati augud põrandabetoonis. «Ärge juhtmeid katsuge, pinge võib sees olla,» hoiatas ta.

Nõukogude ajal elektriseadmete osasid ja väiksemaid seadmeid, aga samuti mõndagi argielus tarvilikku tootnud eksperimentaalse iseloomuga ettevõte tegutses 1990. aastateni. Muu hulgas valmisid seal vihmavarjud, mööblirattad ja avajad.

Mõnes osas käib sealses hoonetekompleksis ainelisi väärtusi tootev töö edasi, näiteks valmistab Ilves-Extra spordirõivaid. Värskelt remonditud ruumidesse Riia tänava äärses korpuses on aga juba tekkinud ka loomingulisemate üüriliste büroosid ja kontoreid.

Räämas seina-, lae- ja põrandakattega ning kahtlaste juhtmetega viiendas korpuses, mis on kümmekond aastat tühjalt seisnud, korraldas Lemmit Kaplinski kui Aparaaditehase projektijuht tutvustava ringkäigu.

Mõnigi uudistaja on haudunud oma ateljee või stuudio sisustamist võimalikult odavale põrandapinnale juba kaua. Nüüd said nad teada, et viiendal korpusel on osaliselt juba vahetatud katus, suve jooksul ehitatakse korralik elektrisüsteem, pannakse sisse veevärk jne. «Ja siis me rendime siin välja esimesed stuudioruumid,» ütles projektijuht.

Trükimuuseum kolib

Viiendasse korpusesse kolib – juba juuni lõpuks – ka Eesti trükimuuseum ja paberimuuseum, mis praegu tegutsevad Aparaaditehasest paarisaja meetri kaugusel.

«Me saame siin suuremad ruumid, kokku 700 ruutmeetrit, kuhu mahuvad ära ka Tallinna Polymeri sulgemise järel alles jäänud varad,» rääkis Lemmit Kaplinski. «Meilt oodatakse siin sisseelamisperioodil palju väiksemat rahalist kohustust. Mis on samuti väga oluline – me tahame olla arenevas ja kasvavas kultuuritehases.»

Aparaaditehase eeskujuks on Tallinnas tegutsev Telliskivi loomelinnak. Tartu uue kultuuritehase majaliste ning Riia ja Kastani nurga hoonekolaka omaniku, osaühingu ABC Kinnisvarateenused vahelülina tegutseval Lemmit Kaplinskil ei jää mahti muuseumi asjade korraldamiseks.

«Trükimuuseumi juhatuse liikme tööst loobun käesoleva suve jooksul, kui muuseumi kolimine on põhiosas möödas ja uues kohas sisseelamisvalud suuremas osas ära valutatud,» ütles ta. «Ei ole võimalik kahte asja sellises mahus korraga teha.»

Eelmine üritus Tartus kultuuritehast sisustada luhtus suvel 2010. Kaks aastat väldanud tegevusele pärmivabrikus pani punkti festival Juumi, mille kava oli kogu sealsele tegevusele iseloomulik: ühe ruumi maast laeni maalingutega katmine, õpitoad, kunstinäitus, luulekontserdiõhtu, filmiöö ...

Masu pärmivabrikus

Pärmivabriku omanikke esindava BVL Kapitali arendusjuht Tanel Hagel nimetas toona kultuuritehase tegevuse lõpetamise põhjuseks päästeameti ettekirjutuste täitmatajätmise. See toonuks kaasa umbes 50 000 krooni trahvi, kuid nõuete täitmiseks tulnuks teha ligikaudu 150 000 krooni eest kulutusi.

Aparaaditehases nüüd noid aegu meenutades märkis Lemmit Kaplinski, et pärmivabrikus tegutsejaid juhtus tabama masu ja omanik lõpetas investeerimise. Kaplinski lisas, et tal on nüüdsesse koostööpartnerisse usku.

Majaga tutvujad ei jätnud ennast ilma võimalusest osaleda Müürilille täikal, mida peeti samal päeval esimest korda aparaaditehase hoonetekompleksi hoovis. Reporteril oli taskus ainult 10 eurot, kuid osaval tingimisel sai ta osta Vänt-oreli CD kõrvale ka maitsva munavõiga tatraleivalõigu.

Täika korraldaja Nele Tammeaid jäi sealse hoovi kui kauplemise kohaga rahule. Ta loodab oma ettevõtmise kanna Aparaaditehase loomelinnakus kinnitada. Ruumi leiduks seal ka sügisel ja talvel tegutsemiseks.