Päevatoimetaja:
Jens Raavik
+372 739 0371

Patsientide kirjale head vastust ei tulnud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Pildil Tartu linna polikliinik.
Pildil Tartu linna polikliinik. Foto: Margus Ansu / Postimees

Kahe tuhande patsiendi allkirjaga pöördumine, kus seistakse Tartu linna polikliinikus eriarstide töö jätkamise eest, sai üldsõnalise vastuse terviseala asekantslerilt Ivi Normetilt ja haigekassa juhilt Tanel Rossilt.

Peaministrile, tervise- ja tööministrile ning haigekassale mai algul pöördumise koostanud ja sellele allkirju kogunud sporditeadlane Aime Pärnakivi ning Tartu linnavolikogu endine liige Veera Sirg ütlesid, et vastuseid lugedes tundub, nagu oleks pöördumise teele saatnud vaid üksainus inimene.

«Kummaski vastuses ei kajastu mitte kuskil see, et meie pöördumisel on 2047 allkirja. Ehk enam kui 2000 inimest on need, kes aru pärivad,» ütles Aime Pärnakivi.

Tema meelest oleks olnud rahuldav vastus see, kui seal oleksid olnud selgitused, et mida püütakse ette võtta, et polikliinikus saaks harjumuspärane meeskonnatöö perearstide ja eriarstide vahel jätkuda.

Korratakse üldist juttu

Mõlema vastuskirja tekst kirjeldab üldjoontes aga veelkord haigekassa lepingupartnerite valiku põhimõtteid, räägib haiglavõrgu arengukavast ja kokkulepitud teenuste mahust ning haigekassa kohustusest korraldada valikukonkurss selgete hindamiskriteeriumide alusel, tagades kõigile osalejatele võrdsed tingimused.

Ka korratakse üle see, mida on olnud varem ajakirjandusest lugeda: et konkursil mitteedukaks osutumine näitab tervishoiuteenuste pakkumise suurt konkurentsi, mis annab haigekassale võimaluse valida lepingupartneriks kõige paremad teenuseosutajad ning et võidavad patsiendid, sest neile tagatakse parim kvaliteet.

Ainus vastuse moodi lõik on Pärnakivi sõnul see, kus öeldakse, et Tartus on Eesti haigekassa leping lisaks Tartu ülikooli kliinikumile 18 tervishoiuasutusel, mis kõik pakuvad kindlustatutele ambulatoorset raviteenust erinevatel erialadel, ning et kindlustatu saab valida endale sobivaima asutuse.

«Nii et vastus on see, et patsiendid mingu ja otsigu nüüd mööda Tartu linna, kust nad endale vajaliku uue eriarsti leiavad,» rääkis ta.

Aime Pärnakivi selgitas, et viimasel ajal on talle silma hakanud kuulutused, milles linna servades asuvad väiksed kliinikud end reklaamivad ja nii-öelda patsiente otsivad. Nii mõnegi eriarsti nimi neis kuulutustes kuulub varem polikliinikus töötanud arstile.

«Miks needsamad eriarstid kõlbavad sinna ning enam ei kõlvanud polikliinikusse, sellest ma aru ei saa,» ütles Pärnakivi. «Miks lõhuti kesklinnas ära mitmekülgse meditsiinilise abi keskus, mis on olnud mitmele tuhandele südalinnas elavale või töötavale inimesele ambulatoorse ravi ja tervise taastamise koht?»

Pöörduvad riigikogu poole

Aime Pärnakivi ja Veera Sirg ütlesid, et nad ei lepi saadud vastustega ning koostavad uue pöördumise, mille saadavad riigikogu igale fraktsioonile eraldi.

«Riigikogu on kohustatud meie murega tegelema, see on sügavalt tähtis, sest meie pöördumisel on enam kui tuhat toetusallkirja,» sõnas Sirg.

Pärnakivi lisas, et neid allkirju oleks veel rohkemgi, sest alles nüüd on hakanud inimesed päriselt taipama, millest nad on ilma jäänud. Just viimasel ajal on nende käest hakatud uuesti küsima, kas tõesti ei anna enam midagi teha.

Tagasi üles