Orhideed kiikavad linnapiirilt tornitippe

Fi linnaosas, Tartu linna piiril kasvab orhidee balti sõrmkäpp.

FOTO: Andres Ehrenpreis

Ränilinna viimaste viiekorruseliste majade juurest algab rohumaa, kus timuti, ristikuõite ja naistepuna vahelt küünitavad taeva poole roosakasvioletsed täpilised orhidee õiekobarad.


Esialgu ei hakka piklikud tihedad õisikud kõrgest rohust silma, kuid peagi märkab, et siin-seal paiknevad kirevad õied eristuvad muust taimestikust päris palju.

Kas Ränilinnas leiduvad balti sõrmkäpad tuleks võtta kaitse alla, selgub siis, kui asjatundjad on piirkonda põhjalikumalt uurinud.

Niitmist ei pelga

Käpalisi kasvas sealsamas rohkemgi, kuid pool põldu on praeguseks maha niidetud.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Toomas Hirse kinnitas, et niitmine on orhideedele kindlasti parem variant kui see, kui ei niideta üldse ja ala päris võssa kasvab.

«Orhideed kasvatavad vana juure kõrvale uue ning kui niidetakse juulikuus, on uus juur kogunud juba piisavalt toitaineid, et ta ei hukkuks,» rääkis Hirse. Niites ei saa taim lihtsalt paljuneda, sest seemned ei jõua valmida.

Kuna tegemist pole just väga suure haruldusega, ei sea keskkonnaametnikud maaomanikele heina niitmisel ajalisi piiranguid. Kui aga maa-ala pole seotud otsese majandustegevusega, soovitab Hirse jätta niitmise septembri lõppu või oktoobri algusesse, mil seemned on valminud ning kupardest välja pudenenud.

Mitmed käpalised hakkavad kergesti kasvama endistel põllumaadel ja niitudel. Aja jooksul on nad kohanenud nii loomade trampimise kui niitmisega, rääkis taimetark ning ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja Toomas Kukk.

Tema sõnul on orhideede seemned väga peened, mistõttu võivad nad tuulega läbida sadu kilomeetreid, olles seejärel altid asustama näiteks jäätmaid või kraavikaldaid. Rohumaal saavad nad juurduda siiski alles siis, kui maad pole üles küntud vähemalt kümme aastat.

Ja esmalt ei hakkagi kasvama taim, vaid käpaline kasvatab mulla sisse mikroseened, lisas Hirse.

Enamikku Eestis kasvavaid orhideesid toidab sümbiontseen terve elu. Tugevamad, teiste seas ka balti sõrmkäpp, lähevad küll seene abil kasvama, kuid suudavad hiljem iseseisvalt hakkama saada.

Õite noppimist seadus kolmanda kaitsekategooria taimede puhul otseselt ei keela, kuid manitseb populatsiooni säilitama.

Küll aga tuleks hoiduda nende väljakaevamisest ja koduaeda või lillepotti toomisest. Lisaks sellele, et taim suure tõenäosusega hukkub, on käpaliste loata ümberasustamine seaduse silmis kuritegu.

Hirse märkis, et loodusliku orhidee ümberasustamine peab olema põhjendatud ning sõltuvalt taimeliigist pole see mõnel juhul üldse mõeldav.

Väärib säilitamist

Mida aga teha edasi Ränilinna orhideedega, arvestades, et tulevikus võib piirkond hakata huvi pakkuma ka kinnisvaraarendajatele?

Kuke hinnangul pole paarikümne õiekobara pärast tarvis veel tulevasi ehitusi seisma panna. Kui neid on juba paarsada, siis võiks taimede eraldi kaitsmist juba kaaluda.

Hirse leidis, et ehkki Eestis pole balti sõrmkäpp ohus, pole ta ka kindlasti tähtsusetu liik. Euroopa ja maailma mõistes otse vastupidi – üliharuldane.

Nagu viitab ka nimi, kasvabki ta vaid Baltimaades. Mingil määral ka Venemaa lääneosas ja Poolas, kuid juba Soomes on balti sõrmkäpp väga harvaesinev liik. «Euroopa orhideehuvilised käivad just seda taime Eestis pildistamas,» kinnitas Hirse.

Ränilinna orhideedele oleks parim, kui saaks jätkata olemasolevat maakasutust. Kui niit kasvab võssa, hävivad taimed.

Balti sõrmkäpp

(Dactylorhiza baltica)

• Balti sõrmkäpp kasvab meelsasti endistel põllumaadel, allikasoodes ja kraavikallastel.

• Ta talub niitmist, kuid mitte väljakaevamist.

• Kui tekib kahtlus, et olete leidnud haruldase käpalise, teavitage sellest keskkonnaametit.

Tagasi üles