Tiia Teppan: võrdsed tingimused kõigile lastele

Tiia Teppan Foto: Kristjan Teedema

Tartu lasteaia- ja hoiusüsteemis on lähiajal kavas mitu olulist muudatust. Eelkõige puudutavad need rahastusskeemi, kuid ka lasteaiakohtade järjekordi. Linn alustab munitsipaallastehoidude loomist ja suurendab toetust erasektori motiveerimiseks, et likvideerida lasteaiakohtade puudus.

Loomulikult tekitavad uuendused alati palju küsimusi, kuid loodetavasti leiab suur osa lastevanemaist neile sellest artiklist vastused.

Neljapäeval saatis linnavalitsus volikokku kolm eelnõud, millega 1. septembrist võrdsustatakse munitsipaal- ja eralasteaedade ning hoidude kohatasud.

Siiani on eralasteasutustes käiva 1130 lapse vanemad pidanud maksma oluliselt suuremat kohatasu, muudatusega tagatakse aga lastevanemate võrdne kohtlemine, nii et linna- ning eralasteaedade ja hoidude kohatasu oleks sama.

Eralasteasutuste toetamise uued põhikriteeriumid on selgus, lihtsus ja kindlus. Linna toetuse ja lastevanemate osaga saab luua lastele vajalikud tingimused ning palgata tarvilike oskustega töötajad nende hoidmiseks.

Aluseks baastoetus

Toetusskeemi aluseks saab munitsipaallasteaedade kulude põhjal välja arvutatud baastoetus. Veel makstakse lisatoetust nendele eralasteasutustele, kus lapsevanema osalus hoitakse sama suur kui linnalasteaias.

Lisatoetus on seotud kehtiva töötasu alammääraga ja moodustab sellest 15 protsenti. Sama suur on ka lapsevanema makstav kuutasu.

Koolieelsete lasteasutuste seaduse järgi võib lapsevanema tasutav kohatasu olla kuni 20 protsenti alampalgast, kuid Tartu linnavalitsus on suutnud ja püüab edaspidigi hoida seda allpool maksimummäära. Ühe lasteaiakoha maksumus kuus on ligikaudu 300 eurot, lapsevanema osa sellest hakkab olema 18 protsenti.

Munitsipaallasteaedades käivate laste vanematele tähendab see kohatasu tõusu praeguselt 39,05 eurolt 53,25 eurole. Hinnatõus on paratamatu, kuna lasteaiakulud, eelkõige lasteaiaõpetajate palgad, on pidevalt kerkinud ning lasteaiad ja hoiud on muutunud alarahastatuks. Viimati korrigeeris linn lapsevanema tasu 1. jaanuaril 2012, mil see tõusis 11 protsendini alampalgast.

Kaks ja pool aastat on tasu püsinud samal tasemel, samas on linn selle aja jooksul panustanud olulisel määral lasteaiaõpetajate palgatõusu. Kahe aastaga on palgafond kasvanud kahe miljoni euro võrra.

Kavas on õpetajate palgatõusu jätkata, sest lasteaiaõpetaja on lapsele vanemate järel lähim isik ja tähtis inimene lapse arengus – ta peab olema kvalifitseeritud asjatundja ning saama keskenduda lapsele ilma pideva mureta omaenda igapäevase toimetuleku pärast. Järgmisel aastal soovib linnavalitsus taas lasteaiaõpetajate töötasu suurendada, kuna kooliõpetajate tõusev palk muudab lasteaedadele kvalifitseeritud õpetajate leidmise järjest raskemaks.

Mõeldud on ka vähekindlustatud peredele – säilivad lasterikaste perede soodustused, vanemad on kolmanda lapse eest kohatasu maksmisest juba praegugi vabastatud.

Toimetulekuraskuste korral saavad pered taotleda lisatoetust linna sotsiaalabiosakonnast. Võimalik on taotleda ka täielikku või osalist kohatasust vabastamist.

Näiteks 2013. aastal kasutas seda võimalust 360, sel aastal aga 265 lapsevanemat. 1. septembriks viiakse sisse vajalikud muudatused, et sotsiaaltoetuste määrus laieneks lisaks lasteaedadele ka hoidudele.

Linna prioriteet on ka lasteaiakohtade järjekorra likvideerimine. Selleks on vaja selget pilti reaalsest olukorrast. Senini on järjekordades olnud arvukalt lapsi, kellel on koht juba olemas – see muudab aga järjekorra näiliselt suuremaks. Seepärast on lähitulevikus Tartus kavas veel üks uuendus: seni edukalt esimese klassi kohtade haldamiseks kasutatud IT-platvorm Arno võetakse kasutusele ka lasteaiakohta avalduste registreerimisel.

Kui arvestada kohataotlejate järjekorrast maha need, kes juba lasteaias käivad või pole enam tartlased, siis on vaja 1,5–3-aastastele lastele umbes 600 uut kohta. Kolmandast eluaastast alates on kõigile lastele juba praegugi koht tagatud. Tõsi, lapsevanemal ei ole alati võimalik saada kohta just soovitud lasteaeda, näiteks kesklinna piirkonda ei mahu kõik soovijad mitte kuidagi.

Ka linna hoiuteenus

Uute kohtade loomisel ei jää linnavalitsus lootma üksnes erasektori toele, vaid rajab ka ise uusi lasteaedu ja hoide. Lähipäevil valitakse välja Pepleri 1a lasteaia projekt, 2015. aastal kavandatakse Rukkilille lasteaia renoveerimist ja juurdeehitist, detsembris lisanduvad lastehoiukohad Tähe 4 ja Vasara 50 hoones umbkaudu 220 lapsele.

Kui seni on Tartu linn pakkunud ainult lasteaiakohti, siis sellel aastal alustatakse munitsipaalhoiuteenusega. Loodavad hoiud on administratiivselt seotud linna seniste lasteaedadega, see võimaldab kontrollida ja tagada teenuse kvaliteeti.

Nii on ka hoidudes saadaval samaväärne teenus kui laste­aedades: tugispetsialistid, lii­kumis- ja muusikatunnid jm arendavad tegevused. Lapsehoidjatele kehtivad kutsenõuded ja ruumid peavad vastama tervisekaitsenõuetele, sisuliselt puudub erinevus lastehoiu ja -aia kvaliteedis.

Esimesed munitsipaalhoiud on kavas luua Ilmatsalu ja Jaama tänavas. Hoiuteenuse arendamise ja uute lasteaiakohtade loomisega soovime kahe aasta jooksul likvideerida lasteaiakohtade puuduse.

Laste kasvatamine pole kunagi odav, ei lapsevanemale ega linnale. Tartus pole selle pealt kokku hoitud.

Peale munitsipaallasteasutustes käiva 5600 lapse kulude katmise eraldatakse linna eelarvest aastas erahoidudele 1,2 miljonit eurot, eralasteaedadele 1,4 miljonit eurot.

Need pole sugugi väikesed summad, kuid me oleme veendunud, et see kulutus on vajalik. Pealegi oleks väga naiivne loota, et olulised ja tõsised probleemid, nagu lasteaiakohtade puudus või ebavõrdne kohatasu, lahenevad iseenesest – selleks tulebki teha põhimõttelisi ja selgeid otsuseid.