Lastefondil oli tegus poolaasta

Pildil on Tartu Ülikooli kliinikumi lastefondi vabatahtlikud (vasakult) Pii Müller ja Artur Shevtšuk ning lastefondi tegevjuht Küllike Saar.

FOTO: Priit Mürk/Postimees

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi 1. mail alanud annetustalgute ja vabatahtlike talguliste töö tulemusena on fondi püsiannetajaskonda liitunud 120 liiget.


«Annetajaid oli meil enne viiesaja ringis,» ütles lastefondi juht Küllike Saar. «Eesmärgiks oleme seadnud leida viissada uut annetajat. Selle nimel teeme tööd edasi.»

Kui rahast rääkida, siis esimesel poolaastal on nii pangaülekannete ja telefoni teel kui ka sularaha annetusi kogunenud üle miljoni krooni. «Erinevaid ettevõtmisi oleme tänavu toetanud 287 790  krooniga,» märkis Saar.

Rasked haigused

Näiteks on lastekliinikusse ostetud 51 606 krooni maksev C-PAP-aparaat, mis on mõeldud nõrkade ja ebaküpsete kopsudega vast­­sündinute abistamiseks, ning 124 989 krooni maksev tasakaaluplatvorm.

Ihtüoosihaiged lapsed on saanud ravitoetust 40 066 krooni eest, rasket geneetilist haigust põdev Varvara 18 652 krooni eest ning liigesehaiged lapsed ravivõimelnud
25 000 krooni eest.

Selgunud on, et Eestis põeb lisaks Varavarale samasugust rasket haigust veel üks väike tüdruk, Irina, ning lastefond on ühiselt koos Varvara emaga otsustanud abistada ravimite ostul ka teda.

«Väga hea» magistritöö

Küllike Saar lisas, et selle kevade üks südantsoojendav žest oli harrastuskunstniku Reelika Karu heategu. Ta võitleb ise ajukasvajatega, kuid suudab mõelda ka teistele abivajajatele. Oma 30. sünnipäevaks kingitud raha annetas naine lastefondile.

Fondi vabatahtlikud on lõppenud poolaastal korraldanud sõbrapäeva Tartu kaubamajas ja lastekaitsepäeva lastekliinikus.

Juunis kaitses Merili Väljaotsa magistritöö teemal «SA TÜK Lastefondi vabatahtlikkuse edendamise võimalused – sotsiaalturunduslik vaatenurk» hindele «väga hea» ning see töö saabki vabatahtlike süsteemi edaspidise väljatöötamise aluseks.
 

Tagasi üles