Teatrietenduses saab nuusutada ja katsuda

Kairi Kivirähk ja Henry Griin tutvustasid veel valmivas lavaruumis paika, mis lubab vaatajatel osa saada ennemuistse ennustamise ja manamise maailmast. Mängus on liiv ja vihad.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu Uue Teatri kaks korrust on täis tassitud mitmesugust kraami heintest kuni mulla ja liivani. Seda kõike on ühe tavalise teatrilavastuse kohta üleliia palju. Kuid «Heleaines» ei olegi tavaline lavastus.

Suures saalis oli ettevalmistuste aegu üles pandud seitse telki. Neist tulvas heinte lõhna. Vaatajad saavad lisaks nuusutamisele heina ka käega katsuda. Selle võimaluse pakub välja «Heleainese» meeskond – lavastuskunstnikud ja teised eri teatrivormidega seotud inimesed.

Ühtekokku on neid üheksa. Nemad ongi labürintteatriühendus G9, kes tõi mullu detsembris Tallinnas publiku ette näituse-lavastuse «Tumeaines». See kutsus jõulumöllu eest varjule Kullo lastegalerii keldrisse, kus päeval oli «Tumeaines» avatud kui näitus ning õhtul muutus etenduseks.

Suvine edasiarendus

«Heleaines» on «Tumeainese» suvine edasiarendus Tartu Uues Teatris.

Üheksa tegutseja hulgas on näiteks Kairi Kivirähk, kes on õppinud Tartus semiootikat ning õpib praegu Balti filmi- ja meediakoolis audiovisuaalset meediat. Ta tegeleb produtseerimise, režii ja reklaamindusega filmi alal ning kirjutab Müürilehele teatriteemalisi intervjuusid ja artikleid.

Henry Griin on lõpetanud Tartu kõrgema kunstikooli ja Eesti kunstiakadeemia ning valdab tavalisi ja digitaalseid meediume. Ta on olnud varemgi seotud Tartu teatrieluga.

Ühenduse G9 enda selgituse kohaselt (labyrintg9.word-press.com) on labürintteater interaktiivne, kohapõhine ja kontekstile orienteeritud teatrivorm, kus teose kogemisel rakendub puutetundlikkus palju suuremale osale vaataja kehast kui pelgalt toolile toetuv tagumik.

Nii muutubki lavastuses «Heleaines» vaataja ka kuulajaks, nuusutajaks, katsujaks, maitsjaks ja mõtlevaks tegutsejaks. Ta juhitakse läbi Tartu Uue Teatri eri osade. Sealsed stseenid sünnivad vaataja ehk külastaja ning etendaja ehk kohaliku kohtumisel.

Inspiratsioon Mikitalt

Et üllatus on «Heleainese» puhul väga tähtis, ei saa siinkohal kirjeldada, mis vaatajate ees avaneb umbes kahetunnise etenduse ajal. Pisut olgu kergitatud saladuseloori vaid ühelt eraldatud saali osalt, mille põrandal on paksult liiva ja seintel ripuvad taimevihad.

«Igal ruumil on oma eesmärgid ja atmosfäär,» ütles Kairi Kivirähk. «Inspiratsiooni oleme saanud Valdur Mikita «Lingvistilise metsa» raamatust. Siia ruumi on koondunud ennustamine, tervendamine ja muud ürgsed jõud.»

G9 soovitab «Heleainest» vaatama minejatel selga panna «riided, mille määrdumise kahju poleks emotsionaalselt laastav». Nii näiteks ei ole liivakattega põrandal kuigi hea kõndida tikk-kontsadega, sest võib kergesti libiseda. Pärast on kingadest kahju.

«Ja telkides on looduslikud materjalid, nagu hein, muld ja oksad, nii et kõige uhkemat ülikonda ei tasu selga panna,» ütles Henry Griin.

Etendused on jaanipühade eel ja järel: õhtuti tänasest 20. juunini ning 25.–27. juunini, kusjuures 19., 20. ja 26. juunil on lisaks päevased etendused.

Labürintteatriühenduse G9 lavastus

• Tartu Uues Teatris (Lai 37) esietendub täna kell 19 «Heleaines», mida teeb labürintteatriühendus G9.

• «Heleainese» meeskonda kuuluvad Mari Mägi, Inga Vares, Kaja Lindal, Eve Ormisson, Kristel Maamägi, Keili Retter, Kairi Kivirähk, Mai Sööt ja Henry Griin.

• Etendus kestab umbes kaks tundi.

• Igale etendusele mahub 30 vaatajat.

Allikas: Tartu Uus Teater

Tagasi üles