Peotuli süttib pühapäeva koidikul

FOTO: TPM

Pühapäeva päikesetõusul, mõni minut pärast kella nelja süttib Raadi järve kaldal pirrust lõke, mille tuld hakkavad lauljad ja tantsijad jalgratastel Tallinna poole viima.

See on esimene kord, kui laulu- ja tantsupeolistel on tuli ühine.

Kuigi tuli süüdatakse päikesetõusul, ei tähenda see, et tartlased peavad selle nägemiseks ja teelesaatmiseks sama vara end voodist välja ajama.

Kõigepealt liigub tuli Raadi kalmistule, kus sellega süüdatud väiksed laternad jäetakse Eesti kultuuriloo suurkujude haudadele, seejärel käiakse laulupeokivi juures ning mõneks tunniks jäädakse jalga puhkama laulupeomuuseumisse.

Edasi liigub tuli kella kümneks toomkiriku juurde, kus 1869. aastal peeti esimese laulupeo jumalateenistus.

Seal tervitavad tuld tornist pasunakoorid, peetakse kõnesid ja saadetakse tõrvikud raeplatsile, kus kontsertprogramm käib samuti juba kella kümnest.

Raekoja platsil asuvadki esimesed tuleviijad rattasadulasse ja alustavad teekonda.

Nagu tavaks, ei liigu tuli sirgelt ja kõige otsemat teed, vaid läheb sinka-vonka ka läbi pisikeste asulate. Esimesena võetakse suund Tartust lõunasse, Nõo kanti Haldja tallu legendaarse tantsumemme Helju Mikkeli kodukohta, kus kolmel korral on süüdatud üldtantsupeo tuli.

Mitmes peatuskohas on ette nähtud ka väike kultuuriprogramm, mille alguse kellaaeg on umbkaudselt paika pandud.

Üks TuleTulemise korraldajaid, Ants Johanson ütles, et väga pikaks ja südamlikuks ei saa peatusi venitada, sest tule liikumise ajakava on üsna täpselt arvestatud ja kui ühel meeskonnal läheb kauem, peavad järgmised selle võrra tugevamalt pedaalidele vajutama.

Jõgevamaalt läheb tuli edasi läbi mõlema Virumaa, Jär­-va-, Rapla- ja Harjumaa ning jõuab Tallinnasse 4. juuli õhtul, tantsupeo esimeseks kontserdiks.

Tagasi üles