/nginx/o/2011/07/21/678510t1hda73.jpg)
Akadeemiline teoloogia selts ning kirikute nõukogu saatsid Tartu Ülikoolile pöördumise, milles mõistavad hukka plaani kaotada teaduskondade hulgast usuteaduskond.
Kirikute nõukogu ja teoloogid seisavad ülikooli plaanile vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli senati poolt vastu võetud uus põhikiri nimetab senise üheksa teaduskonna asemel ülikooli akadeemiliseks struktuuriks neli teaduskonda. Need neli teaduskonda on filosoofiateaduskond, sotsiaalteaduskond, arstiteaduskond ning loodusteaduskond. Esmaspäeval tuleb ülikooli nõukogul otsustada, kas põhikiri kinnitada või mitte.
Akadeemilise teoloogia selts muretseb akadeemilise teoloogia distsipliini tuleviku pärast.
«Alates usuteaduskonna avamisest ühena klassikalistest teaduskondadest 1632. aastal on akadeemilise teoloogia areng Eestis olnud esmalt ja põhiliselt seotud Tartu Ülikooliga. Märkimisväärselt palju jõudu ja pingutust on investeeritud usuteaduskonna ülesehitamisse pärast taasavamist alates 1991. aastast.»
«Tartu Ülikooli usuteaduskond kujutab endast ainsat usuteaduskonda universitase koosseisus Eestis, ta on omandanud kvaliteedi ja identiteedi, ilma milleta on akadeemilise teoloogia arengut Eesti võimatu ette kujutada. Usuteaduskond on lahutamatu osa Eesti teadusest, haridusest, kultuurist ja kirikuelust. Sealjuures on usuteaduskonna näol saavutatud hea tasakaal teaduse ja akadeemilise vabaduse ning usuelu, academia ning erinevate kirikute vahel, milline saab olla võimalik vaid avalik-õiguslikus ja pikkade traditsioonidega ülikoolis,» seisab seltsi pöördumises.
Seltsi meelest ei ole piisavalt kaalutud institutsiooni positsiooni ja nimetuse muutmist.
«Meil on tunne, et mõõtmist pole olnud piisavalt, ja ei usu seega, et plaanitav administratiivreform kuidagi parendaks akadeemilise teoloogia distsipliini tervist – distsipliini, mille eest lasub riiklik vastutus Eestis just Tartu Ülikoolil. Arvame jätkuvalt, et oma vastutust saab ülikool teostada kõige paremini usuteaduskonna kui iseseisva ja otsustusvõimelise struktuuriüksuse kaudu,» arvab selts.
Eesti Kirikute Nõukogu saatis samuti pöördumise ülikooli nõukogule ja senatile, kus toonitatakse, et teoloogilise hariduse säilimise jaoks on parim see, kui säilib usuteaduskond. «Eesti Kirikute Nõukogu palub Tartu Ülikooli nõukogul teha endast oleneva selleks, et Tartu Ülikoolis säiliks usuteaduskond omanimelise struktuuriüksusena,» teatas nõukogu kirjas, mille allkirjastajaks peapiiskop Andres Põder.
Toetusavaldus usuteaduskonna säilimiseks on saadud ka Läti Ülikoolilt.