Eesti folkloristi raamat leidis tee laia maailma

Eda Kalmre istub oma töökoha, kirjandusmuuseumi lähedal eesti rahvaluule kogumise isa Jakob Hurda skulptuuri juures. Foto: Margus Ansu

Saaremaal on mõnigi inimene, kes saab rääkida enda kohta, et on Suurbritannia tulevase kuninga kaugelt sugulane. Ja räägibki. Selle tänapäeva muistendi on üles noppinud folklorist Eda Kalmre.

Fantastilise loo saarlasest kaluri Lembitu ja printsess Diana tulevase ema salajasest armusuhtest Liverpoolis salvestas Eda Kalmre Salme külas juba aastal 2002. Artikkel päritolumuistendite ehk tuntud välismaalaste Eesti päritolust pajatavate lugude esilekerkimise sotsiaalsetest tagamaadest ilmus alles 2012. aasta Keele ja Kirjanduse mainumbris.

Sealsamas ajakirjas toob Kalmre näiteid Eesti kirjutavast meediast. Ta mainib fiktsioone, mille kohaselt Saksa tennisist Boris Becker ja Brasiilia vormeliäss Ayrton Senna esivanemad on Eestist välja rännanud.

Kodumaine preemia

See kirjapanek koos artikliga veriste tänapäeva muistendite ehk linnalegendidega, mille juured ulatuvad parun von Münchhauseni lugudesse, tõi Eda Kalmrele mai lõpus akadeemilise rahvaluule seltsi ja Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali ühise Eesti folkloristika aastapreemia.

Komisjoni otsuse kohaselt kuulus sellesama preemiamütsi alla tema teos «The Human Sausage Factory», mille üllitas mullu Amsterdami ja New Yorgi kirjastus Rodopi.

Suur osa tekstist keerleb selles raamatus sõjajärgse jutu ümber, mille kohaselt tegutses Tartus kuskil varemetes Soola ja Turu tänava kandis inimlihast vorsti valmistamise vabrik. Seesama teos on ilmunud eesti keeles 2007 ja 2008, pealkirjaks «Hirm ja võõraviha sõjajärgses Tartus.

Pärimuslooline uurimus kannibalistlikest kuulujuttudest». Mõlema trüki tiraaž on läbi müüdud.
Kodumaiste lugejate ja asjatundjate poolt kõrgelt hinnatud monograafia tõi autorile nüüd ka maailma oma ala tippude tunnustuse.

Tippude tunnustus

Selle nädala algul tuli teade, et rahvusvahelise tänapäeva muistendite uurimise seltsi (ISCLR) 32. konverentsil, mis peeti Tšehhimaa pealinnas Prahas, kuulutati välja Brian McConnelli 2014. aasta raamatuauhind. Selle pälvis Eda Kalmre oma monograafia «The Human Sausage Factory» eest.
«Ühe eestlasest folkloristi ingliskeelse monograafia ilmumine rahvusvahelises kirjastuses on juba iseenesest sündmus,» kommenteeris auhinnatu.

Asi on nimelt selles, et folkloristid nagu kõik humanitaarid kirjutavad ühele teemale või jutule keskendunud mahukaid uurimusi üleüldse vähe ka oma emakeeles.

«See võtab aega ja seda ei soosi meie teaduse kohalikud hindajad kuidagi,» selgitas Kalmre.

«Enamik doktoritöid kaitstakse meil siin-seal eri teemadel ilmunud artiklite põhjal, millele kirjutatakse ühendav eessõna. Ometi peaks monograafia kirjutamine olema humanitaari tõeline eneseteostus.»

Ingliskeelses maailmas ilmub aasta jooksul sadu raamatuid folkloorist. Ka kuulujuttudest-linnalegendidest, mis on tänapäeval Kalmre hinnangul üks kõige elujõulisemaid folkloorižanre just selle meediakesksuse tõttu.

«Need jutud on igal pool meie ümber, levivad netis, neid räägitakse tõsilugudena, nad peegeldavad tänapäeva inimese hirme, eelarvamusi, stereotüüpe,» lisas ta.

Sellisel alal maailma parimate asjatundjate poolt märgatud ja hinnatud saada on Kalmre meelest väga tore. Ta loodab, et niisugustes ringkondades laias ilmas märgatakse Eestit nüüd natukene enam.

«Ühte võibolla esmapilgul koledavõitu juttu käsitledes on võimalik rääkida eestlaste ajaloost elu kriitilistel hetkedel, selle jutu kaudu nende identiteedist, stereotüüpidest, hirmudest ja väärtushinnangutest,» lisas ta. «Ja minu käsitlusest selgub seegi, et nii kaugel Ameerikas, Aafrikas, Prantsusmaal kui ka Hollandis on inimestel samad hirmud ja eelarvamused.»

Kes oli Brian McConnell?

Mis mees oli Brian McConnell, kelle nimeline auhind tuli nüüd Tartusse?

Ta oli Daily Mirrori ajakirjanik ja hobifolklorist, entsüklopeediliste teadmistega mees ja paljude raamatute autor. «Ta oli huvitatud tõe ja reaalsuse kajastustest kuulujuttudes ja linnalegendides. Neil kummalgi on võime kajastada omal moel seda maailma, milles me elame,» ütles Kalmre.

Meie kaasaegse rahvajutu uurimise edendamiseks mõeldud McConnelli auhind on sisuliselt ainult auasi, sest sellega käib kaasas vaid 250 dollarit preemiat.

Tunnustus on aga seda suurem, et esimest korda sai auhinna Euroopast ja mitteingliskeelsest kultuuriruumist pärit teadlane. Seni on selle preemia osaliseks saanud Põhja-Ameerika folkloristid.


Raamat

«The Human Sausage Facto­ry. A Study of Post-War Ru­mour in Tartu»,

kirjastanud Rodopi,

Amsterdam – New York,

2013,

180 lk.