Teaduskonnad võitlevad Tartu ülikooli reformikava vastu

Tartu Ülikooli peahoone Foto: Margus Ansu

Tartu ülikooli senati poolt vastu võetud uus põhikiri nimetab senise üheksa teaduskonna asemel ülikooli akadeemiliseks struktuuriks neli teaduskonda. Esmaspäeval tuleb ülikooli nõukogul otsustada, kas põhikiri kinni­tada või mitte.

Õigus-ja usuteaduskond soovitavad oma pöördumistes viimast. Eile saatis usuteaduskonna nõukogu ülikooli nõukogule pöördumise, milles dekaan Riho Altnurme sõnul soovitatakse uut põhikirja mitte kinnitada.

«Me leiame, et struktuurireform sellisel kujul ei tule kasuks ülikooli arengule ja toimimisele. See võib hõlbustada ülikooli juhtimist ülalt poolt, aga alt poolt vaadatuna vähendab inimeste kaasatust ülikooli juhtimisse,» ütles Altnurme.

Usuteaduskond leiab, et reformiga kaotavad nad senise staatuse, kuna nende otsustamisvõime väheneb ja väheneb ka nende võime ülikooli asjades kaasa rääkida.

Pöördumine

Ka õigusteaduskond on seisukohal, et uue põhikirjaga toimuks ülikooli juhtimisel oluline tsentraliseerimine ja otsustamine liiguks kaugemale nendest, kelle kohta midagi otsustatakse ja ka nendest, kellel on kõige parem informatsioon otsustamisele tulevate küsimuste kohta ning kelle jaoks otsustatavad küsimused on ka eluliselt tähtsad.

Õigusteaduskonna nõukogu esimees ja teaduskonna dekaan Jaan Ginter ütles, et õigusteaduskonna nõukogu teeb oma peagi saadetavas pöördumises ülikooli nõukogule ettepanku mitte praegust senati poolt vastuvõetud põhikirja kinnitada ning anda senati järgmisele koosseisule, kelle volitused algavad esimesel juulil, põhikirjale omapoolse hinnangu andmise võimalus.

Õigusteadlaste pöördumises tuuakse muu hulgas välja, et uue põhikirja vastuvõtmisega läks senat vastuollu ülikooli akadeemilise tavaga, et akadeemilisi struktuuriüksusi liidetakse ainult liituvate akadeemiliste struktuuriüksuste nõusolekul.

Veel tuuakse pöördumises välja, et uue põhikirja arutelu kõige viimases etapis loobuti sättest, mille kohaselt instituutideks ümber formeeritavad teaduskonnad saaks oma nimes säilitada termini «teaduskond» kasutamise.

Õigusteadlaste pöördumises tuuakse välja, et see kahjustaks viie teaduskonna identiteeti ning nii nende teaduskondade ja ka Tartu ülikooli kui terviku konkurentsivõime.

Pöördumises kirjutatakse, et näiteks Tartu ülikooli õigusteaduskond on väga oluline kvaliteedimärk Eesti õigushariduse turul ning sellise kaubamärgi likvideerimisega kindlasti saab kahjustatud ülikooli positsioon võistluses teiste õigusharidust anda püüdvate ülikoolidega.

Usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme sõnul on nad vastumeelsust struktuurireformile väljendanud selle igas etapis, kuid usuteaduskonna muutmisel instituudiks nii, et sellele jääks formaalselt teaduskonna nimi, oleks olnud neile leevenduseks.

Ei peaks kinnitama

Ülikooli nõukogu liige, TÜ molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Toivo Maimets, ütles, et ülikooli tsentraliseerimise ja mittetsentraliseerimise teema üle on arutletud juba aastaid. Kas senati vastuvõetud põhikiri tuleks kinnitada või mitte, ei saa tema sõnul otsustada enne, kui nõukogu on selle poolt ja vastu argumendid omavahel läbi arutanud ja tutvunud tehtud pöördumistega.

Tartu ülikooli nõukogu liige ja Tartu ülikooli eraõiguse instituudi juhataja, tsiviilõiguse professor Paul Varul ütles, et tema loodab, et nõukogu põhikirja ei kinnita.

«Ma usun, et senat on käitunud oma parimat arusaamist pidi, aga mul on tunne, et senat ei ole arvestanud kõiki aspekte. Eelkõige on käsitlemata jäänud see, mida see tähendab Eesti õigushariduse ja õigusteaduse jaoks,» rääkis Varul. Ta ütles, et kui nõukogu põhikirja ei kinnita, peab ta näitama põhjusi, mis annavad senatile aluse veelkord asjad läbi kaaluda.

Kui nõukogu esmaspäeval põhikirja ei kinnita ja paneb sellele veto, teeb lõpliku otsuse uue põhikirja üle uus senati kooseis, kelle volitused algavad 1. juulil. Seejuures on senatil voli uus põhikiri vastu võtta kas muutmata kujul või muuta seda lähtuvalt nõukogu soovitustele. Uuesti see enam nõukogusse ei lähe.

«Ma loodan väga, et nõukogu liikmed suudavad mõelda vastutustundlikult, andes endale aru, et õigusteadukonna lõpetamine tähendab sisuliselt kvaliteetse õigushariduse andmise lõpetamist Tartu ülikoolis. Öelda, et õigusinstituut sotsiaalteaduskonnas on õigusteaduskonna aseaine – see ei vasta tõele,» rääkis Varul.

«Probleem ei ole ainult õigusteaduskonnas. Olukord, kus likvideeritakse neli teaduskonda (õigus-, usu-, kehakultuuri- ning matemaaatika-informaatikateaduskond) nende soovi vastaselt, on väga nukker. Kui viidata, et senatis oli jõudude vahekord seitseteist kolm, räägib see sellest, et suuremate teaduskondade senatiliikmed kahjuks mõtlevad ainult oma teaduskonna peale mitte ülikooli peale üleselt,» rääkis Varul.