Ülikooli kantsler: kõrgkoolidel võiks olla ühised ühiselamud

Jaan Olmaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu suuremad ühiselamud.
Tartu suuremad ühiselamud. Illustratsioon: Graafika: Kaido Linde

Tartu ülikooli kantsleri Andres Liinati sõnul võiks kõiki Tartu kõrgkoolide ühiselamuid hallata tulevikus üks asutus. Muudatus aitaks vähendada kulusid ning annaks tudengitele suurema valikuvõimaluse.

«Minu meelest võidaksid Tartus paljud sihtrühmad, kui üliõpilaste majutus oleks konsolideeritud. See tähendab, et tudengid saaksid sõltumata ülikoolist valida endale ühiselamus majutuskohta, samuti oleks nii mõistlikum jagada ressursse,» selgitas Liinat.

Liinati sõnul võib kinnisvara olla linna, ülikooli või erasektori oma, aga neid majandaks üks mittetulundusühing (MTÜ). «See pakuks majutusteenust, hoolitseks sisustuse ja teenuste kvaliteedi eest. See teeks koostööd kõikide ülikoolidega. Seal ei pea olema ühelgi ülikoolil dominantset positsiooni,» selgitas Liinat ning lisas, et MTÜ pole nii või naa mõeldud kasumi teenimisele, vaid teenuse osutamisele.

Kultuuritegevuses selline formaat kantsleri kinnitusel töötab, aga kui kultuuritegevusele makstakse peale, siis Tartu üliõpilaskülale pole Tartu ülikool viimase kümne aasta jooksul juurde maksnud.  

«Ei ole küll võib olla ilus öelda, aga ülikoolidel oleks siis ka suhetes erasektoriga palju tugevam positsioon,» sõnas Liinat.

Väiksemad kulud

Uus süsteem oleks hea eelkõige tudengitele, kuna ühikakoha valimisel tekib palju rohkem võimalusi. Näiteks maaülikooli tornühiselamus on väga palju ühekohalisi tube ja võib-olla on mõni selle nimel valmis 10 minutit kauem jala käima.

«Võib-olla kedagi huvitab just Tallinna maantee lähedale saamine. Teine tahab elada Maarjamõisas. Ka hind on ühiselamutes erinev,» toob Liinat näiteid.

Ühine majandamine annaks haldajale võimaluse ka kulusid vähendada. «Kui ostame voodi, ostame kõigile. Meil pole vaja siis ka kolme raamatupidajat ja viit valgekraed, saaks väiksema hulgaga hakkama,» sõnas kantsler.

Liinati sõnul tehti maaülikoolile talvel ka vastav kirjalik ettepanek, kuid vastust pole sellele tulnud.

«Pakkusime igasuguseid skeeme, et igal kõrgkoolil oleks kvoot ja et kellelegi ei tehtaks liiga. See MTÜ peaks olema täiesti neutraalne. Miks ei võiks ka linn, kes suunab teatud strateegilisi arenguid, olla seal üks osanik. Linn ju soovib, et üliõpilased võiks olla rohkem kesklinnas,» rääkis Liinat

Ammune idee

Praegu haldab Tartu ülikooli kaheksat ühiselamut MTÜ Tartu Üliõpilasküla. Selle majutusjuht Janika Hango ütles, et väljakäidud idee on olnud jutuks juba ammu.

«Tegelikult olen ma sellest rääkinud juba peaaegu 10 aastat, kui me hakkasime rohkem Euroopa üliõpilasküladega suhtlema,» sõnas Hango.

Hango sõnul on Euroopas mitmeid ülikoolilinnu, kus väga suuri ühiselamutega piirkondi haldab üks üksus. «Mitte ainult isegi linna, vaid riigi piires. Ja see on täiesti tavaline. Aga pisikeses Tartu linnas on meil põhimõtteliselt viis haldajat ligi 5000 koha jaoks,» lausus ta.

Hango sõnul muudaks üks haldaja ühiselamukohta sooviva tudengi elu palju lihtsamaks, sest kogu asjaajamine käiks ühest kohast.

«Praegu on sageli nii, et tudengid on kuulnud Tartu üliõpilaskülast, aga nad ei tule selle peale, et üliõpilaskülast maaülikooli ühiselamusse kohta taotleda ei saa. Ta teeb taotluse ja ootab vastust, ja alles protsessi käigus saab aru, et see on vale koht. Aga siis muutuks asi tudengi jaoks palju mugavamaks,» leidis Hango.  

Maaülikool mõtleb

Hango sõnul käis maaülikooli haldusdirektor Kalju Koha peale Tartu ülikooli ettepanekut siiski Tartu üliõpilaskülaga tutvumas, kuid pärast seda on olnud vaikus. «Tõenäoliselt neile tundub, et nad saavad ka nii hakkama. Suuri probleeme ju pole ja nad ei tunne vajadust,» sõnas Janika Hango.

Maaülikooli rektor Mait Klaassen kinnitas, et nad on pakutud mõtet arutanud, kuid mõttevahetus on veel pooleli. «Me oleme seda arutanud oma juhtkonnaga, aga tänase päeva seisuga on sellist asja vara teha. Kui ainult kaks ülikooli oma majad kokku panevad, on sellest vähe kasu. Aga kui kõik Tartu kõrgkoolid seda teeks, oleks kasu küll,» arvas Mait Klaassen.

Klaasseni sõnul peaks muudatusel olema ka haridusministeeriumi ja linna nõusolek. «Kui selle asja võtaks Tartu linn vedada, siis miks mitte. Siis tuleks kõik kaasa,» lausus Klaassen ning lisas, et ühisel haldajal võib olla ka miinuseid.

«Neid on kohe raske välja tuua, aga tõenäoliselt võib juhtuda, et sügisel, kui kohti on vähe, ei pruugi oma üliõpilased õppehoone lähedale saada. See kõik peab olema väga täpselt reguleeritud ja fakt on ka see, et teatud juhtudel hinnad tõusevad,» arvas Klaassen.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles