Peep Peterson: vaksal ärgaku moodsaks logistikakeskuseks

Transpordi- ja teetöötajate ametiühingu juht Peep Peterson. Foto: Toomas Huik/Postimees

Vulkaanituhk on hoo sisse lükanud Rail Baltica projektile ja riik ostab ülimoodsaid rongikomplekte. Mida saame teha ise, et meie vana vaksal ärkaks taas uuele elule? Vajame Uus-Vaksali projekti, mis ühendab skeemi ka linnaga seotud bussiliikluse.

Minu vanaisa, raudteejaamade ehitaja, ei väsinud kordamast, kui mõnus on istuda vagunis, sõita Tallinna poole, aknast loodust vaadata, vahepeal püsti tõusta ja siis jälle laua taga töösse süveneda. Need jutud kordusid toona tihedamini, kui kuulata jaksasin, aga praegu oleksin valmis oma pojale sama rääkima. On mõnus ja inspireeriv.

Rongisõidu juurde käivad vaksalid. Meie oma on 130 aastat vana ja sai alles hiljuti uue katuse. Eelmise katuse pani sellele 1970. aastail just minu vanaisa. Kuigi linnapea lubas vaksali enne eelmisi valimisi linnale ära osta, on see plaan nüüd taandunud ootesaali rentimiseks alates järgmise aasta algusest.

Suuremat elu aga rendileping majja ei too, sest rahvast on liiga vähe isegi piletikassa avamiseks.

Paikkondlik keskus

Rongijaama elustamiseks ja ka rongiühenduste hoogustamiseks on vaja teha enamat. Sama, mida kirjutasin mullu lennuliikluse kohta, kehtib ka raudtee puhul. Lisaks populaarsele teenusele on vaja klientuuri, nn korjeala, mis tagab liikluse mahu mitmekordistumise.

Tallinnas mõnd üritust korraldades ja lõunaeestlasi rongile kutsudes olen saanud isegi Tõrvandi rahvalt vastuseks, et see ei sobi nende logistikaga, sest linnalähise ühissõidukiga pole võimalik raudteejaama saada.
Tõrvandi asub kuue kilomeetri raadiuses Tartust, mis me siis räägime teistest lähialadest – Kambjast, Otepääst, raudteelähedasest Lähtest? Selle asemel, et istuda kitsasse bussi, pannakse väga tihti ise autole hääled sisse, kuigi Tallinna-Tartu maantee ei ole just meeldiv koht, eriti reede pärastlõunati.

Väidan raudkindlalt, et uutest diiselrongidest üksi ei piisa liikluse tihendamiseks Tartu ja Tallinna vahel. Raudteelogistika ja bussilogistika tuleb ühendada, bussijaam tuleb Taskust kolida raudteejaama juurde.

Euroopa moekeeles nimetatakse võimalust reisi käigus transpordiliiki vahetada intermodaalseks transpordiühenduseks ja sellel on eriline rõhk transpordiobjektide rahastamisel. Ka Helsingis, Stockholmis, Brüsselis ja paljudes teistes hea transpordikorraldusega linnades on mindud vaksali ja bussijaama ühendamise teed.

Kutsume appi riigi ja Euroopa Liidu – see idee haakub Eesti valitsuse plaanidega. Üle aastate ühe võimekaima kommunikatsiooniministri Juhan Partsi (IRL) eestvedamisel on Eestis käimas ühistranspordi reform, mille üks väljundeid rongihanke kõrval on transpordilogistika koondamine nelja regiooni Eestis.

Vastavad üksused regionaalsete maanteeametite juurde on juba loomisel ja uue ühistranspordi seadusega võtavad nad üle olulised funktsioonid maavalitsustelt. Pilt läheb suuremaks, avalikud liinid ei lõpe siis enam maakonna piiril.

Meie regioonis on Tartu loomulik tõmbekeskus, mis tähendab, et paljud liinid algavad või lõpevad Tartus. Kas tuua inimesed kallivõitu ostukeskusse, kus ülemäärane liiklusintensiivsus niigi kesklinna talitlemist pärsib, või kohta, kust saab hõlpsalt rongile või teise bussi ümber istuda?

Riiklike huvide ja Euroopa trendide järgimine aitab vastata ka küsimusele, kust võtta bussijaama kolimiseks raha. Riigi transpordiprojektide nimekiri, mis saavad raha Euroopa ühtekuuluvusfondist, on seoses ehitushindade kahanemisega pidevalt pikenenud ja ennustuste kohaselt pikeneb sügisel veelgi.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aga väidab, et sinna pääsemiseks peab projekt olema küps juba praegu. Seetõttu on mõistlikum võtta sihikule siseministeeriumi juures jagatav regionaalarengu fond, mis muu hulgas on mõeldud just ühistranspordi arendamiseks. Intermodaalsus ja arengutõuget vajava Lõuna-Eesti logistikaplaan on siin projekti rahastuse peamised võlusõnad.

Bussid raudteejaama

Et Edelaraudtee ja GoBus on ühe omaniku firmad, võiks firma juba praegu otsustada, et kolib oma maakonnaliinid raudteejaama. Kahjuks mahub jaama ette seisma ainult kolm bussi. Nii oleks kiirlahendusena mõeldav sinna mahutada ainult saabuvad bussid ja kesklinna väljuvad süstikbussid.

Väljuvatele bussidele jätkuks pinda vanal politseimaja krundil, mis kuulub riigile ja seisab praegu kasutult. Kaaluda tuleks ka raudteejaamast Näituse tänavani jäävat ala, kus tühjade kruntide ja linna sotsiaalosakonna ruumide kõrval seisab mitu lagunevat hoonet.

Paraku on aga enamik neist kaitse all kui jaamakompleksi osad, mistõttu tuleks kõigepealt maha pidada debatt muinsuskaitsjatega.

Ümbrust koos linnaplaneerijatega silmitsedes jäi sõelale veel üks lahendus: bussiperroonid tuleks majutada maa-alusesse bussiterminali. Teise variandina tuleks rajada bussitunnel ja viia perroonid teisele poole raudteejaama, praeguse kaubajaama territooriumile, mis Koidula piirijaama valmides jääb vabaks juba järgmise aasta suvel. Mõlemad variandid on kallid, kuid kaugeltki mitte utoopilised.

Lisaks vaieldamatule logistilisele efektile on bussijaama kolimise ideel ka küsitavusi. Esiteks ligipääsetavus praeguse bussijaamaga võrreldes ning raudteejaama sidumine kesklinnaga.

See tähendab, et ka linna bussiliikluses tuleb teha kontseptuaalseid muudatusi. Esimese variandina tuleb kõik tähtsamad liinid venitada läbi kesklinna raudteejaamani. Teine võimalus on Automeni «kutsikate» eeskujul panna igast linnaosast liikuma eraldi kiired jaamataksod.

Sotsiaaldemokraatidele on jätkuvalt tähtis, et maakoju sõitjad saaksid bussijaama lähedalt ka odavalt värske toidu kaasa osta. See oli omal ajal oluline argument, kui üritati Tartu turgu mujale kolida. Järelikult tuleb planeeringus ette näha vastav võimalus – miks mitte luua väike tubane jaamaturg ainult värske toidukauba müügiks või lubada praegusele kaubajaama alale soodsate hindadega supermarket.

Uued tänavad

Eraldi küsimus on see, kas jaam on bussidele piisavalt ligipääsetav. Vaksali tänavaga on linnavalitsusel teadagi juba ammu suured plaanid mõlemas suunas.

Nii haaraks Uus-Vaksali projekt Vaksali tänava viadukti üle Riia tänava raudteesilla kõrval, sadamaraudtee asemele kavandatud tänava kaudu Turu tänavat, Ropka silla kaudu Annelinna. Ja Tallinna suunal saaks mööda uuendatud Vaksali tänavat Tiksojale läbi raudteetunneli, mis ehitatakse välja Põhjaringtee esimese etapina.

Ühendused kesklinna ja teiste linnaosadega vajavad parimate lahenduste leidmiseks muidugi peamurdmist, aga ületamatut siin pole.

Nii et üleskutse mõtlemiseks: võtame vana jaamahoone ilusaks ja väärtuslikuks nurgakiviks ning rajame sellele Tartu linna väärilise transpordilahenduse ja -keskuse. Riigi soetatavad uued moodsad diiselrongid jõuavad Eestisse 2014. aastal. Kiiresti mõeldes pole see tähtaeg ka meile püüdmatu.