Õed hindavad sügelust joonlauaga

Tartu ülikooli kliinikumi lastekirurgiaosakonna õed (vasakult) Marina Fenin ja Tatjana Oolo näitavad protseduuride toas joonlaua moodi skaalasid, mille abil nad paluvad lapsel või tema emal hinnata haavade paranemisel tekkivat valu ja sügelemist. Foto: Kristjan Teedema

Lastekirurgiaosakonnas viibib põletushaavadega Jonas, kelle emast õnnetumat naist on raske leida. «Mul on veel kaks tütart, nemad olen suureks kasvatanud, midagi ei ole kunagi juhtunud, ja nüüd selline õnnetus,» räägib ema.

Aasta ja kahe kuune Jonas mängis köögipõrandal. Pliidil podises puder.

Ema, kelle nime me selles loos ei märgi, ütleb, et ta pööras vast hetkeks selja pliidi poole. Aga sellesama hetkega oli põngerjas jõudnud end jalule upitada ja tulise pudru endale kaela tõmmata.

Nägu juba paraneb, sest seal olid kahjustused väiksemad. Väga raske põletuspiirkond on lapsel aga rinnal.

Päev varem on Jonasele tehtud nahasiirdamisoperatsioon, mille käigus kirurg võttis reielt imeõhukese neli korda seitsme sentimeetri suuruse nahatüki ning siirdas selle väikseid klambreid kasutades rinnale.

Koht jalal, kust võeti nahka siirdamiseks, paraneb kergesti, umbes nii nagu marrastuse korral. Põletuspinnad nõuavad aga veel kaua suurt hoolt. Jälgida tuleb, et need oleksid pidevalt kreemitatud ega kuivaks, sest kui naharakud hakkavad kasvama, peavad nad olema elastsed.

Valu ja sügelemine

Kliinikumi lastekirurgiaosakonna õde Tatjana Oolo ütles, et kõige kohutavamad asjad, mis laste põletushaavade ravis üldse on, on haavade sidumine – seda ei saa teha ilma valuvaigistite ja rahustiteta –, ning paranemisel tekkiv sügelus.

Jonase haavad hakkavad sügelema mõne päeva pärast. Aga ka valu ei ole selleks ajaks veel kuhugi kadunud. Nüüd on ravimeeskonna ülesanne, kuidas teha kindlaks, mis on poisi ebamugavustunde täpsed põhjused, ning otsustada, milliste ravimite või võtetega valu ja sügelemist leevendada.

Õde Tatjana Oolo sõnas, et pealiskaudne lähenemine siin tulemusi ei anna ning rahutut last vaid valuvaigistitega aidata püüdes lõpeb see mõttetu ravimite liigtarvitamisega.

Juba terve aasta on kliinikumi lastekirurgia õed kasutanud nn sügelusskaalat ning soovitavad lapse terviseprobleemide korral proovida samu jälgimisvõtteid koduski.

Tatjana Oolo rääkis, et nad ei mõelnud seda skaalat kliinikumis ise välja, vaid õde Marina Fenin, kes asus õe-spetsialisti õppes tegema põletusteteemalist lõputööd, leidis juhuslikult artikli, kus räägiti sellest skaalast.

«Valuskaalat oleme kasutanud juba 10 aastat. Nüüd oleme terve aasta kasutanud ka sügelusskaalat ning leidnud, et sellest on palju abi,» ütles Tatjana Oolo. «Me ei pea enam nuputama, kuidas aidata nutvat last, et ta end vähem kratsiks või vähem niheleks. Meil on skaala igale punktile vastavalt välja töötatud juhend, mida millal teha. Koostöös valuravimeeskonnaga saame nüüd määrata lapsele täpse valu- ja sügelusravi skeemi.»

Õed selgitasid, et näiteks väikese sügeluse leevenduseks võib abi olla ka juba tähelepanu kõrvalejuhtimisest, õrnast massaažist, vannitamisest ja dušist koos vanniõli kasutamisega. Tugevalt häiriva sügeluse puhul tuleb kasutada ravimeid.

Vahel hüüab õnnetus tulles

Paljusid õnnetusi saab ära hoida, aga vahel need lihtsalt juhtuvad. Samas tuleb lapsevanemaile õpetada oskust õnnetusi ette näha. Näiteks joovad emad sõbrannadega kohvi ja tõstavad beebid samal ajal sülle. Või tõstab ema turvahälli lauale, laual on mikrolaineahi ja selle peal just lapse käe kõrgusel kuuma veega kann.

Kuni kolmeaastase lapse nahk on aga vaid millimeetripaksune.

«Kõige suurem viga põletuse esmaabis on see, et haigele kohale pannakse Panthenoli. See on rasvane ja tekitab nahale kihi, mis kuumust välja ei lase,» hoiatas Tatjana Oolo. Igas kodus, kas lastega või mitte, peaks ta sõnul külmkapis olema hoopis Burnshield Hydrogel, mis jahutab ja vähendab valu. Põletada saanud kohta tuleb hästi kiiresti püüda maha jahutada, seda võib teha ka voolava veega.