Elleri kooli laiendus jõuab lõpusirgele

Heino Elleri nimelise Tartu muusikakooli uue õppehoone suur saal mahutab istuma 230 kuulajat. Lavale mahub aga terve sümfooniaorkester ning laulukoor. Pildil kooli direktor Kadri Leivategija koos lapselapse Joosep Pehki ja kooli haldusjuhi Peeter Illakuga. Foto: Margus Ansu

Toomemäe nõlval septembris avatav Heino Elleri nimelise muusikakooli juurdeehitis loob noortele muusikutele õppetööks tipptasemel tingimused ning annab Tartule juurde ideaalse akustikaga kontserdisaali.

Elleri kooli direktori Kadri Leivategija sõnul on kauaoodatud õppehoone peaaegu valmis ning praegu on käsil maja sisustamine. «Täna võib öelda küll, et kõik kulgeb plaanipäraselt, aga objekt on olnud keeruline ja ehitajal on tulnud teha mitmeid seisakuid,» lausus Leivategija.

Seisakud olid eelkõige seotud arheoloogiliste kaevetöödega, sest uus maja ehitati muinsuskaitsealale. Leivategija sõnul oli eriti keeruline möödunud aasta talvel, kui arheoloogidel tuli kaevamiseks maapinda eraldi soojendama hakata.

Nüüdseks on katsumused möödas ning eile Tartu Postimehele uues majas ringkäiku tehes oli nii Leivategija kui kooli haldusjuhi Peeter Illaku näol näha rahulolu. «Üldjoontes oleme väga rahul. Kuigi objekt läks kallimaks, leidis ministeerium meile lisaraha ning meil on olnud kogemustega ehitaja,» sõnas Leivategija.

Uus sissepääs ja saal

Juurdeehitise esimesele korrusele jääb kooli uus peasissepääs, garderoob ning sajaruutmeetrine liikumissaal. «Siiani meil sellist võimlemisruumi polnud, aga lavaline liikumine on nii rütmimuusikutele kui laulueriala õpilastele oluline õppeaine,» selgitas direktor.

Kõige rohkem teeb kooliperele rõõmu aga orkestri- ja kooritöö jaoks mõeldud 230-kohaline rõduga saal, mille akustika projekteeris Linda Madalik. Leivategija sõnul on saal sedavõrd suure lavaga, et sinna mahuvad korraga nii sümfooniaorkester kui ka koor. Saal saab helilooja Eduard Tubina nime.

Lisaks on uues majaosas helisalvestusstuudio ning umbes kümmekond õppeklassi. Leivategija sõnul ehitati kõik klassid nii, et oli juba teada, millised muusikainstrumendi ühte või teise ruumi tulevad.    

Põrandad puksidel

Kooli haldusjuhi Peeter Illaku sõnul on kogu maja akustilised tingimused sellised, mida vana maja remontides ei saavutata kunagi. «Kõigepealt ehitati maja väliskarp valmis ning siis tehti selle sisse eraldi ruumid. Näiteks kõik põrandad on kummipukside peal ja üksteisest lahus ning õppeklassides ei ole ühtegi paralleelset seina,» selgitas Illak.

Akustilised eritingimused on eriti tähtsad löökpillidele, kuna need tekitavad suurt vibratsiooni. «Nüüd paned ukse kinni ja siit ei kosta läbi mitte üks tümps,» sõnas Illak. Siiani harjutasid löökpilliõpilased 1861. aastal ehitatud vana maja keldris.

Kuigi uus õppehoone on vaid kolme korrusega, saab majas kasutada ka lifti. Illaku sõnul on seda vaja eelkõige muusikainstrumentide transpordiks. Lift on sedavõrd suur, et mahutab ära ka näiteks suure Steinway tiibklaveri.

Uue maja avamine on Kadri Leivategija sõnul plaanitud 15. septembrile, mis on Elleri muusikakooli jaoks märgilise tähendusega. «15. septembril 1919 alustas Tartu kõrgem muusikakool ehk 95 aastat tagasi asutati meie eelkäija,» lausus Leivategija, kelle sõnul on avamisüritusele oodata mitmeid tuntud Elleri kooli vilistlasi. Kooli enda õpilased saavad uue majaga tutvuda aga juba 25. augustil, kui muusikakool alustab uut õppeaastat.

Õppehoone ehitas AS YIT Ehitus. Ehitus läksid maksma umbes kaks miljonit eurot ning seda rahastas suuresti Euroopa regionaalarengu fond. Hoone projekteerisid arhitektid Lea Järve-Eronen ja Erik Joasaare. Juurdeehitis seob ühtseks kompleksiks uue ja vana koolihoone.


Elleri kooli lõpetamine

• Elleri kooli 70. lennu tänavune lõppkontsert on 8. juunil Tartu ülikooli aulas.

• Sel kevadel lõpetab kooli 31 õpilast.