Turujutt. Lipp jäi ostmata, aga linti leidus

Raimu Hanson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lillepoes Anna Lilled abilisena tegutsenud Keili Kondike selgitas, et sinimustvalget linti saab siduda pidulikul puhul kaunistuseks rõivaste, aga ka autopeeglite või -antennide külge.
Lillepoes Anna Lilled abilisena tegutsenud Keili Kondike selgitas, et sinimustvalget linti saab siduda pidulikul puhul kaunistuseks rõivaste, aga ka autopeeglite või -antennide külge. Foto: Margus Ansu

Reporter sai hommikul toimetuse koosolekul kaks ülesannet: jäädvustada lugejatele õhtupoolikul Eesti lipu 130. aastapäeva tähistamist Otepääl ning enne sinna sõitmist teha valmis turujutt.

Reporter mõtles, et ilus oleks liikuda kaunil päeval Otepääl ringi, pisike lipp käes, ja sellega tuttavatele lehvitada. Vahest saab seda osta turult ja ühtlasi sealt jutuainet otsida?

Lettide vahel ringi jalutades hakkas päikesesäras päev justkui tuhmuma. Esimesed müüjad lettide taga rääkisid, et niisugust asja nagu lipp siin küll müügil ei ole ega ole ka olnud.

Magusad murelid maksid kuus ja veel magusamad kümme eurot. Ei olnud isu osta. Vist tulebki minna Zeppelini Koduekstrasse, nagu soovitas suurte päikeseprillide tagant kena küps naine. «Seal on lipud müügil kindlasti,» ütles ta. «Kindlasti!»

Üks hallipäine pensionäriproua, kelle ees letil, aga samuti tema kohal ja kõrval rippus kõike, millega üks naisterahvas saab ennast katta pealaest jalatallani, rääkis lipu küsimise peale reklaamist, mis oli paar päeva tagasi tema postkasti pistetud.

Selles oli mingi suurem kauplus pakkunud muu kraami hulgas lippe soodushinnaga: maksta tuli kolme eest, aga lippe said endale neli. Seda rääkides tuli prouale meelde, et 28 aastat tagasi varastati tema lapsepõlvekodust Võrumaa talust tema ema alles hoitud vabariigiaegne suur sinimustvalge.

Ilus ja kurb jutt küll, aga seda ju Otepääl ei lehvita. Otsingud viisid ühe müüja soovitusel turupoe Vaimuvara ukse taha, sest seal olevat vanade raamatute kõrval ükskord nähtud ka pisikesi Eesti lippe. Uks oli aga kinni, pealegi ei olnud läbi ukseklaasi trükiste kõrval midagi muud näha.

Kurvalt toimetuse poole lonkima asunud reporterile turgatas pähe, et lillepoodidesse jäi ju kimpude ja pärgade meisterdajate juurde sisse astumata.

Ja päev läks jälle tagasi ilusaks! Sest kauplustes Anna Lilled ja ka Lilled Ärja (sildil olid P ja D ära kulunud) leidus muude lintide hulgas imeilusat sinimustvalget, üks euro meeter.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles